Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ristimiskivi, J.Winter, 1634 (dolomiit)
Mälestise registri number 16148
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 146-a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Ristimistarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastuomase kunstilise kujundusega sakraalese barokiajast 17. sajandist, näide Eesti kunstiajaloos olulise meistri Joachim Winteri loomingust

Sisestatud: 07.12.2007.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võtmiseks inventariseeritud 1976, muinsuskaitsearvel alates 1995 (146a)

Sisestatud: 07.12.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Joachim Winter, Haapsalu
Dateering: 1634
Mõõtmed: kogukõrgus ca 111 cm, pealt laius max ca 64 cm, min 59, 5 cm, süvendi Ø 32 cm, jalaosa kõrgus ca 77 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): nõul raidtehnikas kirjed: ES SEI DENN DAS IEMAND GEBOHREN WERDE AUS DEM WASSER UND GEIST SO KAN ER NICHT IN DAS REICH GOTES KOMMEN  IOHAN  III (pealisserval); ES WIRD DAS HAVS DAVID VND DIE BURGER ZV IERVSALEM EINEN FREY OFFENEN BORN HABEN  WIDER DIE SUNDE VND VNREINIGKEIT ZACH XIII (külgedel). Ühel küljetahul tekstist allpool kaksikvapp (vasakpoolsel kolm ristikulehega välja ja initsiaalid D L, parempoolsel risti hoidev käsi, initsiaalid M S), vapi kohal süvistatud daatum 1634. Jalamile kirjutatud muuseumi inventarinumber: HM 2734. Karniisi all sissekriibitud autograafe, sh. vene tähtedega
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, murenenud, määrdunud, põhi ja jalg (tsement)mördiga
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Polügonaalse põhiplaaniga kivinõu balusterjal jalal,
nii poolsfäärilise süvisega nõu kui ka jalg 8-tahulise põhiplaaniga; nõu välisserval väike sepisaas. Umbes 1948 kuni aastani 1991 kuulus Haapsalu Koduloomuuseumi põhifondi (HM 2734; mahajäetud kirikus purustatud kivi parandas kujur Roman Haavamägi); tagastatud kultuuriministri käskkirjaga nr. 24, 31. 01. 1991.
Joachim Winter († 1664) – varabarokiaegne Haapsalu kiviraidur. Tegutses Eestis (1628. aastast Jacob de la Gardie teenistuses) ja Rootsis. Temalt Haapsalu Jaani kiriku altar, Noarootsi kirikus epitaaf, Pühalepa kirikus kantsel.

Eesti kunsti ajalugu. 2. Tallinn, 2005, lk. 362: Teadaolevad reformatsioonijärgsed eraldiseisvad suured ristimisnõud pärinevad 17. sajandist... Ümara kupaga karika vormiga, kuid kaaneta (?) kivist ristimisnõu telliti Haapsalu toomkirikule 1634. aastal /võimalik, et ristimisnõu kuulus algselt Jaani kirikule. Vt. Karling, Sten, 1938. Jakob och Magnus Gabriel de la Gardie som byggherrar i Estland.- Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded V. Tartu, lk. 124/. Selle teostas Jakob De la Gardie teenistuses olnud Joachim Winter. Ristimisnõu ülaservale on kirjutatud saksakeelne tekst, tõlkes: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki“ (Jh 3, 5) ning välisküljele „Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele allikas patu ja rüveduse vastu“ (Sak. 13, 1). Niisiis seletab tekst ristimissakramendi tähendust ja nõu funktsiooni. Korpusele on nikerdatud annetajapaari allianssvapp (DM, LS).

T. Lang. Ühe kiriku lugu. Päevaleht 1990, 23. dets.: ... 1949-1951. aastani, enne poliitiliseks süüdlaseks tembeldamist, oli Salme Tamverk-Suhorukova Haapsalu koduloomuuseumi direktor ning püüdis lossikirikust päästa veel allesjäänud vara. Koos muuseumi tollase teadusliku töötaja Leo Randsaarega leidsid nad Toomkirikust purustatud ristimisvaagna, puhastasid tükid ning tassisid linna raamatukogu kuuri seniks, kuni skulptor Roman Haavamägi vaagnat taastama hakkas.

H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 179: XVII sajandi I poolel tõusis Tallinna raidkivimeistrite kõrval esile peamiselt Haapsalus töötanud meister Joachim Winter (surnud 1664 Haapsalus), kes töötas seal aastast 1628 ja oli Jakob De la Gardie teenistuses. Kohalike tellimuste kõrval töötas ta ka Rootsi jaoks. Winteri tähtsamateks Eestis säilinud töödeks on suur altar Haapsalu linnakirikus aastast 1630, epitaaf Noarootsi kirikus aastast 1630, ristimisnõu Haapsalu koduloomuuseumis aastast 1634 ja kantsel Hiiumaal Pühalepa kirikus aastast 1636. J. Winteri tööde arhitektuurne kompositsioon, ka kohatine dekoori laad ning käsitlus (ristimisnõu) kuuluvad õieti veel põhjamaade renessansskunsti valdkonda...
Eesti kunsti ajalugu. 1. köide. I. Tallinn, 1975, lk.110: J. Winter oli Jacob de la Gardie teenistuses ja töötas peale Eesti ka Rootsi jaoks. Tema tähtsamateks Eestis säilinud töödeks on suur altar Haapsalu linnakirikus a. 1630, epitaaf Noarootsi kirikus a. 1630, ristimisnõu Haapsalu Koduloomuuseumis a. 1634 ja kantsel Pühalepa kirikus Hiiumaal a. 1636. J. Winteri tööd on varabaroki fantaasiarikka ornamendilaadi pahkmikstiili tüüpilisteks näideteks.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 07.12.2007.