Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Trapetsikujuline hauaplaat, 13.saj. (paas)
Mälestise registri number 16207
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 466
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui vanimate vallasmälestiste hulka kuuluv muinasese - trapetsikujuline hauaplaat 13. sajandist

Sisestatud: 05.10.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 466

Sisestatud: 05.10.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: dateeritud 13. sajandi I poolde
Mõõtmed: pikkus ca 156 cm, peatsi laius ca 68 cm, jalutsi laius ca 55 cm, paksus max ca 24 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Tugevasti kulunud, kihiti pragunenud, servad tugevasti murenenud, ristikujutise parema haru ja „puujuurte“ juurest sügav kild ära, kivipind sammaldunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Madalreljeefse ratasrist-elupuu kujutisega trapetsiaalne hauaplaat.
Dateeritud 13. sajandi I poolde, kuid võimalik, et tegemist on kristliku hauatähisega veelgi vanemast ajast.
Algselt – hauatähis; algne asukoht teadmata; oli (1935) „kiriku idapoolsest seinast 15 sammu kaugusel oleva vapikilbi kujulise kivi lähedal“ otsiti maas. Seejärel müürituna põhjakülje kontraforsi esiküljele, kust varises 1990. aastail (enne 1995) maha koos kontraforsiga. Praegu lebab lahtiselt maas, kirikuhoonest põhja pool kirikuaias .
V. Uuspuu. Hanila kihelkonna kiriklike mälestusmärkide registreerimistöö. Tartu, 1935 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 101, lk. 75): Kiriku idapoolsest seinast 15 sammu kaugusel asub maasse vajunud maakivist vapikilbi sarnane kivi… Eelmainitud kivi läheduses asub suur paekivist plaat. Plaat on täiesti maa pääl ja üks ots on paigutatud kõrgele kivi alusele, seistes umbes 45? nurgi püsti. Plaadi otste laiused on 69 ja 56 cm, pikkus 153 cm. Päälmine pind on kulumata ja terve omades omapärase sõõriga risti kujutise suure varre otsas. Varre teises otsas on hambulised jalad ja jala kõrval kaks mõõka
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 13: Trapetsikujulistest rõngasristiga hauakividest on kunstiliselt tähelepanuväärivamad Ridala, Pöide, Muhu, Valjala, hanila hauakivid. Enamikul neist on reljeefne rõngasrist. See on aastaaegade ringlemist sümboliseeriv elurist, kus neli ristihaara tähendavad nelja ilmakaart. Neist alumine pikeneb varrena ja hargneb „juurtena“ või läbib mõnd kujundit või poolringi. Viimane kujutab ürgkaart, so. päikese kaart talvel, mis päike sooritab lõunahorisondil ja mis sümboliseerib talve, uinuvat maad. Sellest eriti Põhja-Saksamaal leiduvast motiivist kasvab välja elupuu sümbolina rõngasrist. Mõnikord küünitavad rõngasristi poole kas eri juurtest välja kasvanud või okstena rõngasristi külge klammerduvad tärkava ja kaduva aja sümbolid – õied või väikesed rõngasristid.
J. Kilumets. Hanila Pauluse kirik (voldik): Omaette peatükiks kiriku ajaloos on ainulaadne trapetsikujuliste hauaplaatide kogu. Sellised hauatähised levisid peamiselt Saare-Lääne alal ning reeglina dateeritakse need 13. sajandi esimesse poolde – aega muinas- ja kristliku kultuuri piiril. Ligi paarikümnest tervikplaadist ja fragmendist asub üks kirikuaias, üks lääneportaali ees põrandas ja ülejäänud oma leiukohal pikihoone idaosas… Levinuimaks motiiviks on rohketes variatsioonides päikesesõõriga elupuu.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.10.2007.