Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Reinhold v. Uxkülli ja ta abikaasa hauaplaat, 17.saj.I pool (dolomiit)
Mälestise registri number 16208
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 467
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui renessanssajastu lõpust, 17. sajandi alguskümnendeist pärinev kunstiväärtuslik raidkiviteos

Sisestatud: 04.08.1998.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – tähtsusega kunstimälestis nr. 467

Sisestatud: 05.10.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kiviraidur (Arent Passeri töökoda?)
Dateering: 17. sajandi I kolmandik
Mõõtmed: kõrgus ca 225 cm (sellest alumise poole kõrgus ca 88 - 89 cm), laius ca 137 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): plaat kaheks osaks murtud (liitejoon ülalpool meesfiguuri põlve), koosnedes ülemisest ja alumisest suurest tükist, diagonaalne pragu läbib plaadi paremat äärt, servas paralleelselt teinegi (lühem) pragu; pind tugevasti kulunud, sooldunud, osaliselt jälgi
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Reinhold von Uxkulli ja tema abikaasa Sophia hauaplaat, mille keskosas on kujutatud mehe ja naise reljeefsed täisfiguurid ning servadel perekonna kaksikvapp ning 16 suguvõsavappi (neist kolm vapikilpi kujutiseta). Hauaplaat on aastal 1891 toodud Haapsalu lossikirikust.
keskvälja ääristavate suguvõsavappide all või kõrval tekst (alates ülaservast vasakult paremale):
IOHAN VXKVL MEIN VATTER
REINHOLD VXKELV PADEN NORM
ZAEFEIA VX KEL FRAVW ZV PADEN NORM
(C)ONRADT V VXKEL MEIN VATTER
ANNA V. VNGRE MEIN MVTTER
MEINE GROSZ MVTTER WE GEN MEINES VATER EIN ROSEN
MEINE GROS MVTTER WEGEN MEINER (MVT…)
MEINE ELTTER MVTTER WEG EN MEINES VA…TER EIN MEDEN
MEINE ELTEMVTTER WEG EN MEIN(E SY TER EIN MEDEN) – siin sulgudes olev tekstiosa murenenud loetamatuks
MEIN GROSZEL TER MVTTER WEGEN D. MVTTER EIN FIFF HVSEN
MEIN GROSZ ELTER MV TER WE GEN M VATTER EIN TOD WEN
MEINE ELTERMVT TER WEGEN D MVT ER (EIN … W. FIEN)
MEINE GROSZ (M)VTTER WE… SCHWARZHOF
MEINE GROSZ MVTTER WE GEN MEINES VATTER EIN TREIDEN
BARBORA AHNREP MEINNE MUTTER
Kullatud kirjas tekst hauaplaadi päritolu tähistaval hallil marmorplaadil (22,5 x 38 x 6 cm): Anno 1891 aus der Ruine des Schloss-Kirche zu Hapsal hierher gebracht.
Seinale kinnitatud tugevate sepisrauast kobadega (roostetavad). Ääristatud monumentaalse profileeritud puitraamistusega (laius ca 23,5 cm, sügavus ca 20 cm), mis toetub neljatahulisele, teemantkvaadriga kaunistatud soklile. Tekstiplaat lahtiselt.
Pikihoone idaseinas põhja pool võidukaart.
H. Loeffler. Die Grabsteine, Grabmäler und Ephitaphien in der Kirchen Altlivlands… (Abhandlungen des Herderinstituts, III, Heft 2). Riga, 1929, lk. 102-103
V. Uuspuu. Hanila kihelkonna kiriklike mälestusmärkide registreerimistöö. Tartu, 1935 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 101, lk. 59-66): Kiriku lõunapoolses seinas asub seina sisse müüritult suur paekivist hauaplaat. See on 1891.a. prl. Uxkülli poolt toodud Haapsalu lossikirikust ja asetatud Hanila kiriku seina kui perekonna muinsus… Plaadi keskel asub suur kahest poolest koosnev vapp. Need on õieti kaks vappi, mis isekeskis on täiesti sarnased. 1. Selle vapi kilp jaguneb nelja osasse, kusjuures vasak ülemine ja parem alumine veerand kujutavad lõvi püstasendis kõveravarrega kirvega, parem ülemine ja vasak alumine pool kujutavad krooni kahe risti asetatud mõõgaga. Vapi all seisab kiri: ZAFEIA VXKEL FRAVW ZU PADENORM. 2. Sellest vasakule asub eelmisele sarnane vapp, mille all on kiri: CONRADT V VXKEL MEIN FATER. 3. Selle all on vapp, millel kolm liilia kujutust ja all seisab kiri: ANNA V. VNCRE MEIN MVTTER. 4. Järgmisel vasakpoolsel vapil on kolm roosi ja vapi all kiri: MEINE GROSZ MVTTER WEGEN MEINES VATER EIN ROSEN. 5. Järgmisel vasakpoolsel vapil on kolm sireli lehte ja vapi all kiri: MEINE GROSZ MVTTER VEGEN MEINER MVTTER. 6. Järgmisel vapil on jahi sarv. Vapi all on kiri: MEINE ELTER MVTTER WEGEN MEINES V(ATER) EIN MEDEM. 7. Järgmisel vapil on põiki asetatud vöö, mille alumine serv on sakiline. 8. 9. On veel kaks vapi kilpi kuid täiesti siledad ja ilma kirjadeta. 10. Plaadi keskel asuv parempoolne vapp on vasakpoolsega (p.1.) täiesti sarnane. Allolev kiri on järgmine: REINHOLD VXKEL V PADENORM. 11. Eelmisest vapist paremale asub samasugune vapp, mille all on kiri: JOHAN VXKEL MEIN VATER. 12. Eelmise plaadi all asub vapp, millel seitsmeharuline kammi kujutis. Vapi
all on kiri: BARBORA AHN REP MEINE MVTTER. 13. Eelmise vapi all asub vapp, millel kahe risti asetatud liiliaõitega ilustatud kepi kujutus. Vapi all seisab kiri: MEINE GROSZMVTTER WEGEN MEINES VATTER EIN TREIDEN. 14. Eelmise vapi all asub vapp, millel kolm tähte ja leopardi käpp. Vapi all seisab kiri: MEINE GROSZ (M)VTTER VEGEN (MEINER MVTTE)R EIN (S)CHWARZHOF. 15. Eelmiselle vapile järgneb üks tühi vapp. 16. Sellele järgneb vapp, millel põdra kujutis. Vapi all seisab kiri: MEIN ELTER MVTTER WEGEN MVTTER MVTTER EIN… 16. Sellele järgneb vapp millel on kolm tähte ja vapi kohal raiuv käsi mõõgaga, kahelpool kätt asuvad suled. Vapi all seisab kiri: MEIN GROSZELTER MVTTER WEGEN M(EIN) VATTER EIN TODWEN. 17. Sellele järgneb vapp millel kolm vastamisi asetatud liilia ornamenti ja selle all seisab kiri: MEIN GROSZELTER MVTTER VEGEN D(ER) MVTTER EIN EIFFVSEN MEIN ELTER MVTTER WEGEN MVTTER MV TTER EIN… 16. Sellele järgneb vapp millel kolm tähte ja vapi pääl raiuv käsi mõõgaga kahe sule vahel. Vapil seisab kiri: MEIN GROSZELTER MVTTER WEGEN M… MVTTER EIN
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 155: Võimalik, et Passeri töökojalt pärineb ka mitmeid hauakive meie maakirikutes, nii näiteks Järva-Madises, Haljalas, Hanilas ja Pühalepas.
J. Kilumets. Hanila Pauluse kirik (voldik): Kiriku uusaegsest sisustusest on vanim Reinhold ja Sophia Üxkulli renessanss-hauaplaat, mida on seostatud Tallinna kiviraiduri Arent Passeri (1589-1637) töökojaga.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.10.2007.