Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, fig. Chr. Ackermann, 1700(?), korpus, 1787 (puit, polükroomia, dolomiit)
Mälestise registri number 16219
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 528
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Kivi, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiväärtuslik altarikujundus 18. sajandist

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunsti-mälestis nr. 528

Sisestatud: 06.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, kivi, krohv, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö, marmoreering.
Autor, valmistamise koht: figuurid Chr. Ackermann (1700?)
Dateering: korpus tõenäoliselt 1787
Mõõtmed: altariseina laius soklikarniisi joonelt ca 3 m, maali kõrgus (valgusmõõt) ca 197 cm vm, laius (valgusmõõt) ca 103,8 cm , altari kõrgus (põrandast) ca 107 cm, mensa pikkus ca 120 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): tagaküljel suurelt musta värviga kirjutatud muinsuskaitsemärgistus 7 V 528: 1 (poolkustunud)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, värvkate koorub, värvikaod suuremad soklil (niiskumise tõttu) ja altariseina rohelist tooni pindadel, karniisidel murenemisi (stukk?)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Arhitektooniline klassitsistlik altarisein, kujundatud esiküljelt kaarja soklil seisva portikusena, mille ülaosas lõpetab tugeva eendega karniis, mille kohal, samuti karniisiga tipnev ristkülikuline frontoon. Kompositsiooni keskel kullatud profiilraamistusega ääristatud kaarjas nišš (ava laius ca 85 cm, sügavus ca 27 cm; tõenäoliselt paiknes siin Ristilöödu kuju), mille varjab nüüdne altarimaal (aastast 1888) „Kristus ristil“ (reg. nr. 16254). Nišš külgneb lehtkapiteeliga pilastriga. Altariseina küljekaunistuseks on lehtkapiteeliga puidust poolsammas.
Frontooni keskväljal päikesekiirtest ümbritsetuna Kolmainu Jumala tähistus – kolmnurk, mille keskel kolm heebrea tähtedele sarnanevat märki (peaksid tähistama nime JHWH). Frontoon tipneb vasakus käes võidulippu hoidva Ülestõusnuga (Kristus-Võitja), frontooni külgede kõrval seisvaist kahest kujust kumbki kannab raamatut: parem-poolsel raamat paremas käes ja ja avatud, vasakpoolne hoiab kinnist raamatut vasakul puusal.
Kapiteelide algne tõenäoline kullatis ja skulptuuride algne polükroomia valge õlivärvkatte all. Vasakpoolse figuuri parem käsi proportsioonitult suur.
V. Uuspuu. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Karusel. Tartu, 1934 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 100, lk. 14-16): Praegune Karuse kiriku barokkstiilne altaritagune on valmistatud telliskivist ja üle krohvitud. Altari keskel on süvend altari pildi jaoks, mis aga praeguse altari pildiga on kaetud, kuna see palju suurem on kui selleks ettenähtud asukoht. Altari ülemine ots on ilustatud kahe barokkstiili samba kujutisega, mille pääl asuvad 30 cm kõrgused kujud, mis kujutavad ingleid laialisirutatud tiibadega. Sammaste vahel on kõrgem moodustis, mille ülemises osas asub sümboolne Jumala silma kujutis ja selle moodustise pääl asub Ristija Johannese 30 cm kõrgune kuju. Altari laud, mis on keskaegne pärandus, mille nurkadel on ristid, on 3 cm paksune ühest tükist plaat, mis on müüritud kivi alusele. Plaat on paekivist ja värvitud kollakasroheliseks. Kõige vanem teade altari kohta on 1665.a. millal krahv Tott olla altari kinkinud (Karusen Kirchspiel Kirchenbuch A? 1685, lhk.112). Palju sellest altarist on säilinud ja kas sellest üldse on midagi säilinud, ei ole teada. „Karusisches Kirchenbuch 1878“ lhk. 40 tähendab, et 1787.a. on altar uuesti valmistatud (neu ferfertigt) millest nähtub, et krahv Totti poolt kingitud altari välimus ei ole säilinud. Kas 1787.a. ehitati täiesti uus altar või ehitati ainult vana ümber ei ole teada.
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 304: Die Komposition des Revaler Altars findet sich in reduzierter Form in dem Altaraufsatz der Kirche zu Karusen wieder. Dass Ackermann hier tätig gewesen ist, wird durch die krönenden Skulpturen bestätigt. Die Arhitektur des Aufsatzes dürfte aber ihren jetzigen Charakter im Jahre 1787 erhalten haben, als die Kirche einer durchgreifenden Restaurierung unterzogen wurde.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.09.2007.