Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, Chr. Ackermann, 1697 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16220
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 529
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: varastatud detail
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Moosest kujutav kantslijalg varastatud oktoobris 1979. Informatsioon registrisse lisatud varasema dokumentatsiooni põhjal.

Inspekteerimise kuupäev: 04.03.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti nõunik, Linda Lainvoo

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui nimeka meistri kunstiväärtuslik puunikerdusteos 17. sajandi lõpust

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 529

Sisestatud: 06.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: kullatud, nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Chr. Ackermann
Dateering: umbes 1697
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 130 cm, keerdsamba pikkus (koos kapiteeliga) ca 79 cm, keerubkonsooli kõrgus ca 21 cm, laius ca 14 cm, keerdsamba kohal oleva roseti (5 tk.) Ø ca 8 cm; trepirinnatise pikkus ca 170 cm, laius ca 100 cm, uksepoolse liseeni pikkus ca 78 cm,
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Korpuse karniisialusel vööndil kiri: Ihr seyd es nicht, die da reden, sondern eüres Vaters Geist ist es, der durch eüch
Karniisialusel vööndil kiri: Meine Schafe hören meine Stimme und folgen mir nach.
Uksel annetusdaatum: Anno 1697.
Kiri uksepealse karniisi all: Ne confundant opera tua Sermonem tuum.
Kõlaräästast ääristava karniisi all kirjavöönd: Herr wen dein Gesetz nicht ware mein Trost gewesen ware Ich sanast vergangen in meinem Elende. Ps CXIX…
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugevasti määrdunud, tolmunud; puidu- ja värvikahjustusi. Kõigil trepiastmeil niiskusejäljed – alumised kolm astet märjad; kantsliukse parem piit märgunud; kõlaräästa serval oleva teksti lõpuosa (NO tahul) kulunud; korpuse seinapoolseim keerub alumise näo
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rikkalikult dekoreeritud, kuid varaste poolt kahjuks osaliselt rüüstatud barokkkantsel, algne polükroomia arvatavasti 19. sajandil valge värviga ülevärvitud. Korpusel kuus lamedat nišši taustaks esiküljelt akantuslehega kaunistatud konsoolil seisvatele täisplastilistele figuuridele, vaheldumisi lehtkapiteeliga keerdsammastega (5 sammast, neist seinapoolseim poolsambana); sambasoklite esiküljel keerub. Allosas profileeritud raamistusega nimetahvlid.
Trepirinnatise moodustavad kaks rombtahvlit vaheldumisi 2 liseeniga (lindiga seondatud õied ja tammelehed). Alumisel vööndil nimed S. Petrus ja S. Paulus vaheldumisi reljeefsete keerubitega.
Kuivõrd trepirinnatise allosa (ca 50 cm pikkuselt) on kantsli ülevärvimiste ajal olnud köstripingi (?) varjus, on alumisel keerubil näha algset (?) polükroomiat.
Kantsli uks koosneb kahest kumeraäärsest reljeefsest raamtahvlist, mille vahelisel pinnal ukse keskjoonel tekst: Anno 1697. Vasakpoolset uksepiita kattev liseen on komponeeritud lilleõiemotiividest, akantuslehtedest ja maisitõlvikust, parempoolne, jäädes vastu pikihoone idaseina, on katki lõigatud (poolik). Algselt paiknes pahkmikornamendiga uksepealmikul poegi toitvat pelikani kujutav skulptuurigrupp (Kristuse ohvrimeele sümboolne tähistus).
Skulptuur varastati 1975.
Uksepealmik (pikkus ca 108, kõrgus max 26 – 26,8 cm, esikülje akantusleht ca 15 x 21,8) on kirikus irddetailina alles (seisund: värvikaod puidupinnani, irdumine jätkuv, mustunud, eriti parem ots niiskumise tõttu kannatada saanud; skulptuurigrupi sokkel (esiküljel kullatist) poolikult alles), vasaku otsa juures jälgi muinsuskaitsemärgistusest MKI 7 V 5….
Trepirinnatist ja vasakpoolset uksepiita ühendab nikerdatud akantusdetail (küljepikkused 80 ja 60 cm), millega omakorda liitub väike kõhremotiiv (24,5 x 11 cm); väike lahtine kõhrkonsool ka trepirinnatise tipus (pikkus ca 20 cm).
Kuustahkse kõlaräästa all keskel ümarplastiline tuvikuju - Püha Vaim (värvitud valgeks tolmunud, varbad murdunud, tiivad liimitud; ripub kõveraks keeratud raudnaela abil samasuguse naela otsas).
Karniisi kohal nurkades kolm inglifiguuri kannatusatribuutidega, vaheldumisi nelja akantus- ja kõhrääristusega kartušiga, millest kahel ultramariinsel pinnal polükroomne vapikilp (vasakpoolsel kolm kala, vapikilbi all tekst). Kõlaräästa servanurkades 4 tillukest keerubit. Kõlaräästast kroonivad roided tipnevad kuuetahulise pjedestaaliga, mille all suur viinamarjakobar. Pjedestaalil seisab ingel, arvatavasti peaingel Miikael (?).
kujud trepirinnatisel:
apostel Paulus (S. PAULUS). Vasaku käega hoiab põlvele toetuvat raamatut; parem, mõõka hoidnud käelaba ja mõõk kadunud; sokli servas tušikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 17 V 529; kõrgus ca 59 cm, sokkel 12 x 7 cm.
apostel Peetrus (S. PETRUS). Vasak käsi ettesirutatud, paremat kätt ei ole, kuna kuju parem külg on trepi asendi muutmise järel? jäänud vastu kantslikorpust; vasaku jala varbad murdunud; sokli servas tušikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 17 V 529; kõrgus ca 58 cm, sokkel 11 x 7 cm
kujud korpusel:
evangelist Luukas (S. LUCAS). Vasakus käes avatud raamat, parema jala juures tunnusese (härg) poolkujuna, nudipäine (kõrv murdunud?); parem käsivars kadunud (murdekoht värviga katmata). Rüü allosa parem pool ja sokli külg sealsamas valge ülevärvinguta (tumehalli värvi), kuivõrd viimase ülevärvimise ajal jäid (veel 1930. aastail olemas olnud, teadmata millal eemaldatud) kantsli ees paiknenud köstripingi (?) varju. Sokli servas tušikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 17 V 529; kõrgus ca 59 cm, sokkel 10,5 x 8,5 cm
Kristus (SALVATOR MUNDI) – varastatud
evangelist Markus (S. MARCUS) – varastatud
evangelist Matteus (S. MATTHEUS). Tunnusese (ingel) puudub. Parem käsi küünarnukist kõverdatud, pöial ja nimetissõrm puuduvad, suurvarbad murdunud; soklis pragu; vasak käsivars kadunud (murdekohas liimijäljed) – kaotsiminek on suhteliselt värske. Siit tõenäoliselt pärinebki irddetail: avatud raamatut hoidev käelaba varrukaservaga (mõõtmed ca 10x10 cm); servast kõdunenud, käsivarre külge olnud löödud naeltega. Pea külgeliimitud, murdekoht liimiga määrdunud. Sokli servas tušikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 17 V 529; kõrgus ca 60 cm, sokkel 12,2 x 8,5 cm.
inglid (kõlaräästa servas):
a. Parem jalg etteastes, paremas käes ülestõstetud mõõk, vasak, väljasirutatud nimetissõrmega käsi üles tõstetud; tiivad puuduvad; parema küünarnuki joonel 2 mm lai pragu; kõrgus ca 55,5 cm, sokkel 10, 2 x 12,7 cm
b. vaade ülesse, parem käsi, peopesa ettepööratult väljasirutatud (selles olnud ese (nael?) puudub), vasak kannab õlal risti (ülaosa murdunud, kuid lahtiselt alles – pikkus cm, laius cm); parema küünarnuki joonel pragu, sokli parempoolne esinurk puudub, tiivad suurte naeltega kinnitatud; kõrgus ca 56,3 cm, sokkel 7,5 x 11 cm
c. vasakus käes haamer; parem käsi õlast saadik puudub, sokli mõlemad esinurgad murdunud; kõrgus ca 56,5 cm, tiibade siruulatus 33 cm, sokkel 10,7 x 11 cm
ingel (kõlaräästa tipus). Lühikeses tuunikas, säärsaabastega, parem käsi hoiab kinni piigist, vasak sirutatud kõrvale. Kaetud hallitoonilise õlivärviga, tiivad ja piigi ots kullatud; kõrgus 56,5 cm, piigi kõrgus 70,5 cm, sokkel 12 x 10,5 cm
Korpusel vasakpoolseim keerub (vastu seina) pooleks saetud – lõuaosa puudub, tiivad valge värvkatte all. Vasakult teise keerubi ninaots murdunud.
1970. aastatel varastati kantslilt jalg – käsulaudadega Moosese kuju; korpuselt varastati Kristus (Salvator Mundi) ja evangelist Markus; uksepealmikult sümboolse tähendusega skulptuurigrupp Poegi toitev pelikan. Varastatud kujude (Markus ja Salvator) asupaik on tähistatud metallist risti ja graveeritud sildiga: S. Marcus kuju läks kaduma 1974 a.; Salvator Mundi kuju läks kaduma 1974 a. Muinsuskaitseameti andmeil varastati need nikerdskulptuurid ja Pelikan poegadega oktoobris 1975, aga Mooses – oktoobris 1979. Kantsli algset asetust on muudetud (vt. korpuse ja trepi ühenduskoht jm.), ka võib olla osa dekooridetaile lisatud 18. sajandil (?). Tekstivööndite ultramariinsinine foon hilisaegselt uuendatud?
V. Uuspuu. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Karusel. Tartu, 1934 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 100, lk. 22-28): Kantsel on valmistatud tamme puust. Ilustused ja kujud on valmistatud kuuse, haava ja kase puust… Kuusnurkse põhiplaaniga kantsel on ühe küljega vastu seina kinnitatud ja üks külg moodustab sissekäigu avause, neli ülejäänud külge on kujude ja nikerdustega ilustatud, kusjuures iga kuju all sisab vastavalt kiri: St. Matteus, St. Markus, St. Salvator Mundi ja St. Lucas. Kujud asuvad nimetuse järjekorras vasakult paremale nii, et Õnnistegija kuju asub kõnepuldi all. Kantsli nurkadel asuvad jämedad kruvitaolised moodustised barokkstiili sammastena, millede all asuvad ingli pead. Nende kohta räägib rahvasuu, et need ingli pääd olla valmistatud ühe mõisniku surnud lapse näo järele. Kantsli ülemisel serval seisab kiri: Ihr seit es nicht die da reden sondern eres Vaters Geist der durch Euch. Kantsli all on 75 cm kõrgune tammepuust Moosese kuju, mis ulatub pääga vastu kantsli põhja ja moodustab sellega nagu kantsli aluse. Kuju on valmistatud lõikeliselt ja esikülje poolt paremini väljatöötatud. Ta kujutab endast pika habemega vanameest, kellel paremas käes käsutahvlit kujutav laud ja vasakus käes kepp. Kuju on värvitud tumeroheliseks, mis teda teravalt heledast kantslist eraldab.. Kantsli viiva trepi külg on ka ilustatud. Rombilistes raamised asuvad kaks kuju millede all kirjad: St. Petrus ja St. Paulus. Kujude vahel asuvad nikerdused. Trepi alguses seisab uks, mis moodustab sissekäigu kantslisse. Ukse pääl seisab arv 1697. Ukse kohal seisab kiri: Ne confundant opera tua sermonem tuum. Ukse kohal üleval sissekäigu pääl asub suur kotka kuju, kes oma vastas seisvat väikest linnukest oma nokast söödab. Sissekäigu ja trepi külje vahel on kolmenurkne keerukas ilustis. Trepi ülemisel serval seisab kiri: Meine Schafe hören meine Stimme und folgen mir nach. Kantsli katus on kantsli järele kuuenurkse põhiplaaniga ja ühte serva pidi seina külge kinnitatud. Kuus sarikakujulist puust põimikut, mis raadiust mööda nurgale kinnituvad moodustavad omapärase katuse ilustuse. Neljale vabale küljele on kinnitatud veel ääreilustusi ja nurkadele kujusid. Ääreilustuste keskel on ellipsikujulised südamikud, millistel nelja hulgast kahel on kirjad ja vapid näha.
1. Ühel sinisel ilustuse südamikus on neljast osast koosnev vapp, millistel kahel osal on selgesti näha tüsedat nelja torniga lossi. Teise kahe osa murenemise tõttu ei ole kujutis säilinud. Vapi all seisab peenikene kiri: C. L. Tott Schweden Rotenen Ober. Statthalter über Stockholm. A? 1697. 2. Teisel ilustuse südamikul on vapp kolme kala kujutisega, mille all on juba üsna kustunud kiri: H. IOHAN HENRICH V. DERFELDEN MANNRICHTER IN DER WIECK. Kolmel välimisel katuse nurgal asuvad ingli kujud, millistest keskmisel on rist vasakus käes. Kantsli katuse välimisel serval seisab kiri: HERR WENN DEIN GESETZ NICHT WÄRE MEIN TROST GEWESEN SO WÄRE ICH LÄNGST VERGANGEN IN MEINEM ELENDE. Kantsli katuse all, jutlustaja pea kmohal on puust tuvi kujutis Pühavaimu sümbolina.
Nii kantsel, kantsli katus kui ka trepp sissekäiguga on kõik ühtlaste värvidega. Üldiseks värviks on helesinine, millega kõik pinnad on värvitud. Nurk-ilustused, ilustused ja palistused on valged. Kirjade alused on tumesinised ja mustad. Kirjad ise aga on kullaga värvitud. Õige peened kirjad kantsli katusel olevate vappide all on mustad.
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 268-270: Die Kanzel in Karusen (Karuse) trägt auf ihrer Tür die Jahrezahl 1697 aufgemalt. Der Korb ist von genau demselben Typus, wie in Jörden. Sogar den Skulpturen ist derselbe klassizistisch disziplinierte Stil eigen, auch stellen sie Variationen derselben edlen rhetorischen Gesten dar. Verglichen mit Jörden ist hier das neue Rosetten- und Akanthusmotiv reichlicher angewandt worden. So sind die Lisenen der Treppe mit zierlich geschnitzten Blütenketten belegt, und Laubgewinde flankieren die Tür. Hier sind auch Akanthusblätter – das neue dominierende Motiv – eingeflochten. Grössere Akantusblätter sind als Füllung zwischen Tür und Treppengeländer angebracht, wo sie einige Knorpelformen fast vollständig bedecken. Der über der Tür befindliche Pelikan sitzt auf einem Akanthusblätt, wird aber von einigen sehnigen Knorpelvoluten flankiert. Auch im Schmuck des Baldachins spielt der Akanthus eine wesentliche Rolle. Was die Komposition und die Figurenanordnung betrifft, so entspricht die Haube ganz der in Jörden, aber vor den Knorpelaufsätzen sind elegante Akanthuszweige angebracht. Die alten Formen sind fast ganz verschwunden.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 04.05.2009.