Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, 1843 (puit, tinasulam)
Mälestise registri number 16231
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 48-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega sakraalese 19. sajandist

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980 – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 48

Sisestatud: 06.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tsingisulam.
Tehnika: graveeritud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: umbes 1843
Mõõtmed: kogukõrgus ca 77 cm, figuuri kõrgus (peast varvasteni) 38, 5 cm, käte sirulaius 28 cm; kolp ja sääreluud ca 5 x 8 cm; nimesildi laius 7, 2 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Nimesildi tagaküljele graveeritud annetustekst: Der Kirche zu Karusen gegeben der Frau Rath herrin in Reval G. E. Tunder geb. Cementz (Cumentz?) 1843
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): mustunud, figuuri parem käsi küünarnukist valesti ühtejoodetud; ristijalamis koiauke. Figuur läbi naelaaukude risti külge kinnitatud traadiga (roostes)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ristilöödu suuremõõtmeline tinahalli värvi kuju, kinnitatud mustaks värvitud lamedale lihtsale puidust ristile. Okaskrooniga pea on pööratud vasakule, suu avali, jalad naelutatud kergelt ülestikku, parem laba pealpool. Pea kohal keerdotstega nimesilt INRI, jalge all Aadama luud (kolp ja ristatud sääreluud).
1. oktoobrini 1990 hoiul Läänemaa Muuseumis
Paikneb koori põhjaseina orvas
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.09.2007.