Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kaheksateistkümne tulega, 19.saj. (pronks)
Mälestise registri number 16256
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 308-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui barokne kunstiväärtuslik kirikuvalgusti

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates 1997 (308-a)

Sisestatud: 06.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: kollane metall.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: Ø ca 80 (rasvataldrikuteta), kõrgus ligikaudselt 85 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): mustunud, oksüdeerunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokset tüüpi kaherealine kroonlühter – kummaski reas 10 haara (kandurile kinnituvad tihvtiga). S-kujulised haarad ümara läbilõikega, pinnadekoorita, lõpetuses kaarjad, kandurile kinnituvad tihvtiga; rasvataldrikud valatud, küünlapiibud silindrikujulised. All lõpetab kroonlühtri suhteliselt väike muna ja balusternupp, riputusaas on sile ja ümarik.
Ekslikult peetud idavõlvikus paiknenud kroonlühtriks, mis varastati 1977, Restaureeris Tiit Villemsoo 1990; seadistatud elektrivalgustusele korrektselt.
Kroonlühter on Karuse kirikus alates aastast 1990. 1980. aasta paiku kohtuekspertiisi käigus määritleti kui idavõlvikus paiknenud ja 1977 varastatud kroonlühter, milline müüdi Leningradis ja sattus Peterhofi loss-muuseumi (inv. nr. 13063). Foto järgi pole kroonlühter varastatuga identne. Ka on selgunud varguse käigus mahapudenenud kinnitustihvti sobimatus nii sellele kroonlühtrile kui ka teisele vargusjärgselt tagastatud kroonlühtrile 16255. Seega pole kroonlühtri tegelik päritolu teada.
Paikneb pikihoone idavõlvikus.
V. Uuspuu. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Karusel. Tartu, 1934 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 100, lk. 32): Kroonlühtreid on kolm: kaks suuremat ja üks väikene, mis asub altariruumis. Kõik lühtrid on 30 küünlapesaga. Altariruumis ja kirikus altaripoolne kroonlühter on valmistatud lihtsast vaskplekist ja ilma ilustusteta ja kirjadeta. On teada, et ühe neist on kinkinud v. Pistolkohrs 1763.a. („Karusen Kirchenbuch“ lhk. 5 a. 1763). Teise lühtri kohta puuduvad aga igasugused teated.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 06.09.2007.