Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, M.Matties, 17.saj. (puit, õli)
Mälestise registri number 16257
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 468
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiväärtuslik kantsel 17. sajandist, üks vanimaid Eestis.

Sisestatud: 26.02.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 468


Sisestatud: 05.05.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: saelõige, tisleritöö, maalitud.
Autor, valmistamise koht: Haapsalu tisler-puunikerdaja Marten Matties
Dateering: umbes 1626
Mõõtmed: kogukõrgus ca 244 cm, korpuse kõrgus ca 131 cm, pilditahvli kõrgus ca 45, 5 cm, laius 18,2 cm (Johannes), 18, 8 cm (Peetrus, Jaakobus), 19 cm (Kristus), tuvi pikkus 24, 5 cm, laius 33 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): vasakpoolseimal korpusetahvlil koguduse ovaalne metallist inventarinumber: nr. 118

Värvkatte alt kumab reljeefsena läbi tekstivöönd kantslikorpuse all- ja ülaservas, nimed figuurimaalide all, samuti kiri raamtahvlitel all- ja pealpool figuurimaale (näit. Kristuse pea kohal on loetavad sõnad: GOTT IST).

Figuurimaalide all: S: JAKOBVS; S: PETRVS; S: IOHANNES
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): maalid: Peetrus – tugevasti tumenenud, värv kobrutav; Kristus – tugevasti tumenenud, värv kobrutav; Johannes – tugevasti tumenenud, värv kobrutav; allservas väike torkeauk, mõned maalrivärvipritsmed; Jakoobus – värvipind tugevasti kulunud (puhastamise tag
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Gerhard von Henninghuseni poolt 1626. kingitud renessanslik kuuetahulise korpusega kantsel, algselt värvirõõmus ja tõenäoliselt rikkalike nikerdkaunistustega. 1880. aastail ümber monteeritud (praegune trepp ja kantslijalg tõenäoliselt sellest ajast, samuti ühtlane õlivärvkate – 1979. aastani pruunides toonides, sestpeale helerohelistes). Värvkatte alt kumab reljeefsena läbi tekstivöönd kantslikorpuse all- ja ülaservas, nimed figuurimaalide all, samuti kiri raamtahvlitel all- (algselt maalinguga?) ja pealpool figuurimaale (näit. Kristuse pea kohal on loetavad sõnad: GOTT IST). Praegu on neli lamedais orvades paiknevat figuurimaali kantslikorpuse ainsaks kaunistuseks, kujutades Kristust ja kolme apostlit (alates vasakult):
Jaakobus (S: JAKOBVS)–kahe käega hoiab käepidemega keppi (maali on ekslikult peetud apostel Pauluseks)
Peetrus (S: PETRVS)– paremas käes raamatud ja võtmed
Kristus (nimekirje ei ole loetav)– vasakus käes valitsusõun
Johannes (S: IOHANNES)– paremas käes kuldne karikas maoga

8-tahuline kõlaräästas on astmeline, tipneb kaarjate roietega. Tõenäoliselt on kõlaräästa tipus algselt ka skulptuur olnud. Kõlaräästa all ripub Püha Vaimu sümbolina ümarplastiline kuldse nimbusega tuvi.
Praeguses asupaigas tõenäoliselt alates 1886.
Arhiiviandmeil (EAA fond 1243 nim 1, sü. 83, nim. 2, sü 3, vt. Muinsuskaitseametis mälestise pass p. 20: kantsli paigaldamisel 1886.a. remondi ajal leiti kantsli kohal põranda alt dokument, milles märgitakse, et kantsli kinkis kirikule 26. mail 1626 Gerhart Hunnigkhusen, tema, tema naise Mechelt Strassborg’i ja laste: Friedrichi, Anna ja Ehliesabeti mälestuseks ning et sellal oli pastoriks Deotorus Butte ja kantsli autoriks „Marten Matties Schnitzker von Hapsall“. Samas, p 21: Ürikute järgi oli kantslil algselt ka uks „kahe raudse hinge ja ühe haagiga“.
Korpuse pealiskarniisile kinnitub kaks ühehaaralist pöördlühtrit – Tartu ettevõtja Eduard Drossi toodangule tüüpiline seinalühtrihaar või kroonlühtri haruhaar, lõpetuses musta poleeritud kera kujuline käepide (haara pikkus ca 20, 2 cm, kõrgus ca 12, 3 cm, kuuli kõrgus ca 9, 5 cm, Ø ca 6, 5 cm)

Reinhold Uhke. Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Kullamaal. 1928. suvel (TÜ raamatukogu fond 55, nim. 3 sü 96, lk. 13, 15): Kantsel on tamme puust. Kingitud Kullamaa kirikusse aastal 1626, 26. märtsil, Kaljo mõisa pärishärra Gerhart Henninghusseni poolt. Sellest on alalhoidunud kiriku arhiivis üleandmise dokument... Kantslil puuduvad kirjad ja arvud. Ei ole ka nikerdusi. Külgedele on maalitud pildid, mis kujutavad: 1. Apostel mõõgaga. Mõõka tupest tõmmates. 2. Apostel võtme ja raamatuga. 3. Õnnistegija ristiga. 4. Apostel karikaga. Karikast tuleb välja madu. Kantsli katusel on valge tuvi kuju lehvimas. Värvidest esinevad kollane ja tumepruun.

S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 40-41: Ausser durch die Kanzel von Randen wird der altertümliche enge Kanzeltypus in Estland nur noch durch diejenige von Kielkond (Kihelkonna), auf welche wir unten im Zusammenhang mit der Entwicklung auf Ösel (Saaremaa) zurückkommen, und die Kanzel von Goldenbeck (Kullamaa) vertreten. Die schmalen Brüstungsfelder der letzterwähnten Kanzel enthalten oben eine flache Nische, unten eine leere Füllung. Der Schalldeckel ist niedrig. Die Nischen sind mit Gemälden versehen (Christus und die Evangelisten). Die Kanzel ist eine Stiftung von Gerhard Henninghusen aus dem Jahre 1626. Der Meister hiess “Marten Matties, Schnitzker von Hapsal” (Demselben Meister entstammt wahrscheinlich ein Taufstand aus Goldenbeck, jetzt im Staatlichen Kunstmuseum, Reval). Marten Mattiesen oder Matthias heisst in den Kirchenbüchern von Hapsal auch noch “Schweitzer” und stammte somit wohl aus der Schweiz. Er starb im Jahre 1676 im Alter
von 89 Jahren.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.05.2009.