Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Gösekeni epitaaf, B.Budeloch, 1681-1682 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16259
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 470
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(5)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Epitaaf.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega polükroomne puunikerdustöö 17. sajandist

Sisestatud: 26.02.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 470

Sisestatud: 05.05.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: nn. Kullamaa kiriku meister, oletatavalt Tallinna puunikerdaja Budewin Budeloch
Dateering: 1681-1682
Mõõtmed: kõrgus ca 3, 5 m, laius ca 2, 5 m
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): raamistuse ülaosas, allpool karniisi: HENRICO GÖSEKEN HANNOVERAN
maalil (taustana Ristilöödule, kolmes reas): PSALM XCVVI KOMT LAST UNS ANBETEN U KNIEN U NIEDERFALEN FÜR DEM HERREN DER UNS GEMACHT HAT
maali allservas (kolmes reas): HANNOVERAE GENITUM PUERUM ME WESTPHALIA TELLUS ERUDIIT IUVENEM PRUSSIA ROSTOCHIUM SUECIA PORRO VIRUM PASTOREM ESTHONIA VIDIT
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tolmunud, tumenenud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kullamaa kiriku kauaaegse õpetaja Heinrich Gösekeni mälestusmärgi, barokse epitaafi keskmeks on puidule maalitud perekonnaportree. Kristuse risti all donaatoripoosides: esiplaanil vasakul pastor Göseken kahe pojaga, esiplaanil paremal tema abikaasa tütardega. Maalil on pealmikuga nikerdraamistus kõhrornamendi ja nikerdskulptuuridega. Pealmiku esikülje kolmest keerubist ääristatud ovaalpinnale on maalitud Püha Vaim (valge tuvina). Küljeskulptuuridest vasakpoolne - Martin Luther, parempoolne – Philipp Melanchthon; tipmistest kujudest: vasakpoolne - Usk, parempoolne – Lootus, keskmine – Armastus. Ülaosas leiduvad ka kaks vappkujutist.
Maalitahvel koosneb kolmest püstilauast.

Heinrich Göseken (1612-1681), Kullamaa kirikuõpetaja aastast 1641, praost, assessor, keelemees (eesti keele õpik koos sõnaraamatuga, 1660), Uue Testamendi ja kirikulaulude tõlkija

B. Ederma, A. Jaik. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikud. Tallinn, 1939: Kiriku seinal leidub sama Heinrich Gösekeni epitaaf. Selle keskel on ristilöödud Jeesus, põigiti üle pildi Taav. Laul 95, 6. Risti all kummardub ühel pool õpetaja Göseken oma kahe pojaga, teisel pool tema abikaasa kolme tütrega. Kummalgi pool seisavad Martin Luther ja Philip Melanchton; ülal seisab neitsi Maarja Jeesusega, pisut allpool 2 noormeest, ühel on ankur käes, teisel on arvatavasti rist käes olnud. Epitaafil on järgmine pealkiri: Heinrich Gösekenile Hannoverist. Sündinud Hannoveris, on mind poisikesena Westfaalia-maa üles kasvatanud ja noormehena Rostock Preussias, pärast on mind Rootsi mehena näinud, Estonia õpetajana. Sündinud 1612.a., surnud 1681.a.

S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Baraocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 243-244: Noch in den 80er Jahren des XVII. Jahrhunderts findet der geschmeidige Knorpelstil in Estland einen Meister, der seine dekorativen Formen ganz beherrscht. Offenbar stammt auch dieser Bildhauer aus Thieles Werkstatt. Dass er in Estland gelehrnt hat, scheint auch daraus hervorzugen, dass er seine Kunst nicht nur von Thiele, sondern auch von Michaelson gelernt hat. Vielleicht ist er identisch mit dem Bildhauer Budewin Budeloch, welcher bei einer Gelegenheit zusammen mit Thiele d. J. in Reval erwähnt wird und im Jahre 1690 ein Kind in der Stadtkirche von Hapsal begrub. …das grösste Werk des Meisters aber bringt die östlich von Hapsal, in der Nähe der Stadt gelegene Kirche von Goldenbeck. Hier hängt an der Nordwand ein Epitaph für Pastor Heinrich Göseken aus Hannover und seine Familie, das 1681 oder 1682 errichtet worden ist. Das Mittelfeld wird von einem schlichten Gemälde eingenommen, das den Pastor und seine Familie darstellt. Interessanter sind die Schnitzereien. Die Schmuckformen werden von einem dünngliedrigen, mit Gestrüpp vergleichbaren Knorpel beherrscht. Die Figuren – Caritas, von Fides und Spes umgeben – haben lange, schlanke Formen und kleine Köpfe wie am Anfang des Jahrhunderts; der idealisierende Stil, der nun modern zu werden beginnt, sucht bei diesem Bildhauer seine Vorbilder im höfischen Manierismus. Eine gewisse Anlehnung an Michaelson ist in den Figuren, der Anordnung der Wappen usw. ebmerkbar. Mehr in dem von Thiele vertretenen realistischen Stil sind die beiden Nischenfiguren geschnitten. Sie haben auch Porträtscharakter. Zur Linken sehen wir Martin Luther, zur Rechten Melanchthon. Es sind gute Figuren. Die ursprüngliche Fassung in Schwarz, Rot, Grün, Gold, Braun und Blau ist weitgehend erhalten.

A. Leimann. “Kullamaa meister” kolme sajandi kauguselt. Kolmkümmend aastat Usuteaduse Instituuti (kogumik). Tallinn, 1976, lk. 65-66: 17. sajandi teisel poolel tegutses Eesti aladel puunikerdaja Budewin Budeloch (Budelo), kes oma dekoratiivvormi täielikult valdas… Aastail 1641-1681 töötas Kullamaal kirikuõpetaja ning praostina Heinrich Göseken (1612-1681), kes oli pärit Hannoverist Saksamaal. Ta oli hästi tuntud ka tubli keelemehena…
Budeloch alustas tööd epitaafiga Gösekeni ja ta perekonna mälestuse jäädvustamiseks. Epitaafi keskel oleval maalil on kujutatud praost Göseken koos oma abikaasa ja viie lapsega. Figuurid kogu epitaafil on pikad, sihvakad, kuid nende pead ei ole proportsioonis kehadega. Idealiseeritud stiil, millel küll juba esineb moderniseerimise tunnuseid, jälgib õukonnas viljeldavat maneristlikku suunda… Epitaafi pahempoolsel äärel on Martin Lutheri ja paremal Philipp Melanchtoni figuur. Need on loomulikumad. Esialgsed põhivärvid must, punane, roheline, kuld pruun ja sinine on säilinud.
Huvitavad on nikerdatud kujud epitaafi ülaosas. Need sümboliseerivad usku, lootust ja armastust. Kaunistusvormideks on peenelementide rägastik. Tänapäeva kunsti seisukohalt tundub, et epitaafi temaatika ja kaunistused on üle pakutud. Teos on aga sellest hoolimata meistri suurepärane saavutus. Valmistatud on see epitaaf kas 1681. või 1682. aastal.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.05.2009.