Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kristus ristil", G.F.Welsberg, 19.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 16309
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 93-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 93

Sisestatud: 16.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: G. F. Welsberg? (O. Moelleri järgi)
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: laius 153 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kleebis alusraami paremas allnurgas: Rest. 32 aj. akt 2. nov. 1976. altarimaal Kristus ristil. Lihula ev. lut. usu kirik
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altaripilt kujutab Ristilöödut sünkjais pilvis ja ahetava silmapiiriga taeva foonil ning risti alla kogunenud leinajaid (6 figuuri). Jeesuse okaskroonis pea on paremale langetatud, silmavaatega üles. Niudevöö seos vasakul puusal, ots ulatub põlvist allapoole. Esiplaanil paremal vasakule põlvele laskunud, helesinises rüüs, seljale langevate pikkade ruugete juustega noor naine, vasaku käega liibumas vastu Ristilöödu jalga. Temast tagapool seisavad kaks habemikku meest, pilgud tõstetud Ristilöödule. Noorem mees on rõivastatud rohelisse punasega, vanem mees rohekas-sinisesse, ookrivärvi mantel õlga katmas. Maali vasakul poolel risti all põlvele laskunud, rohelisse-punasesse rüütatud noormees on kätega kinni haaranud käed risti poole ahastavalt välja sirutanud naisest, kelle pead ja õlgu katab valge rätik. Naise selja taga maali vasakul äärel pihku nuttev rohelises peakattes naisfiguur. Ristijalamit ümbritseb kivikuhil. Maal on teostatud akadeemilises laadis, professionaalsel tasemel, kunstniku signatuuri näha ei ole. Pildiava ääristab lihtne kullatud (osaliselt kullatis kulunud, osaliselt õlivärviga kaetud) profiilliist.
Teost võib lugeda baltisaksa maalikunstniku, Peterburi Kunstiakadeemia professori Otto von Moelleri (1812-1874) poolt 1873. aastal loodud Võnnu kiriku altarimaali teisendiks. J. Genss väidab artiklis Moelleri elust ja loomingust (Varamu, 1939, nr. 1), et Moeller ise maalis Võnnu altaripildi teisendi oma kogusse ning et koopia sellest maalingust olevat asunud Leningradi Mihhaili kirikus. Ilmselt on siin siiski tegemist Moelleri pildi kopeerimisega kellegi teise kunstniku poolt. Lihula kogudust puudutavates arhiivimaterjalides esineb G. F. Welsbergi nimi. Ühtviisi ekslik tundub olevat 1933. a. üliõpilastööst pärinev info nii selle kohta, et altaripildi autoriks on kunstnik (Eduard von) Gebhardt, kes ka kirikupühitsemisel olla osalenud, kui ka selle kohta, justkui Welsberg olla hoopiski maalinud vana altaripildi, selle, mis uue kiriku ehitamise ajal nähtavasti hävida lasti. Varguse käigus 1970. aastatel sai maal tugevasti kannatada, omades eriti allosas ulatuslikke värvikihi kahjustusi, mis restaureerimisel üle toneeriti.
Restaureerimistöökotta vastuvõtmisele viitab kleebis alusraami paremas allnurgas: Rest. 32 aj. akt 2. nov. 1976. altarimaal Kristus ristil. Lihula ev. lut. usu kirik. Maali restaureeris 1980. aastal Tiit Pääsuke. Restaureerimisjärgseid kahjustusi maalile ei ole tekkinud.
J. Genss. Otto Friedrich Theodor Moelleri elust ja loomingust. Varamu, 1939, nr. 1, lk. 47: Moelleri viimastest suurtest maalingutest tuleks mainida “Ristilöömist”, mis on maalitud Tartumaal asetseva Võnnu kiriku altari jaoks. Figuurid on kujutatud elusuuruses, kusjuures peale tavaliste Moelleri poolt kujutatud isikute on kujutatud Johannese (pro: Jakoobuse) ema, Joosep Arimathiat ja Nikodeemust. Nagu kunstniku teisteski maalingutes, nii on ka sellel pildil kujutatud figuurid maalitud elavate modellide järele. Maarja Magdaleena on näiteks maalitud Voldi pastori Hahni naise järele, Jeesus Aleksander Nolckeni järele, kes oli tollal ringkonnakohtunukuks Kuressaares, Nikodeemus ühe kõigile tuntud isiku järele Kuressaares (Körber: “Oesel einst und jetzt, Bd. II). Moeller maalis veel ühe teisendi “Ristilöömisest” oma kogu jaoks. Koopia sellest maalingust on Leningradi Mihhaili kirikus.
Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Lihulas 1933. aasta suvel (TÜ raamatukogu käsikirjade osakond, fond 55, nim. 3, sü. 98), lk. 10-11: Altaripilt on maalitud koguduse tellimisel kunstnik Gebhardi poolt Tallinnas, kes kiriku õnnistamisel 1878. a. kohal olnud (prov. Fabriciuse teade). Kuna kiriku ehitamine algas 1876, siis on arvatavasti ka pildi maalimine 1876-1878 vahemikus.
Vana kiriku altari pildi kohta, mis oli Welsbergi poolt maalitud ja kujutas ristilöödut (1807. a. inventari loetelu) puuduvad lähemad andmed. Kaupmees Hindreuse abikaasa teab tõendada, et vana pilt seisnud uue kiriku ehitamisel väljas, tuule ja vihma käes. Vana altari pilt olevat väga sarnane olnud praegusele, risti all olnud aga viis inimest. Pildi edaspidisest saatusest pole teada.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.04.2008.