Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 98

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. keskpaik
Mõõtmed: Ø max ca 100 cm; haara pikkus ca 40, 2 cm, haara kõrgus ca 36, 7 cm; küünlapiibu kõrgus ca 10, 3 cm (kruvita 8, 6 cm); rasvataldriku Ø ca 15, 4 cm, muna Ø 24 cm, muna kõrgus ca 22 cm, riputusaasa kõrgus ca 14, 3 cm, riputusaasa laius ca 10 cm, tüvisevarda
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokset tüüpi üherealine, suhteliselt suure sileda munaga (muna all balusternupp), lühikese balustertüvise ja kuue S-kujulise haaraga kroonlühter. Tüvisevarras tipneb lihtsa ümmarguse riputusrõngaga, haarad kinnituvad sõrmtapiga (markeeritud araabia numbritega). Laiaservalised randiga, alt profiilvööga rasvataldrikud on detailides erinevad; küünlapiibud balustrikujulised. Annetus- ega muud daatumit kroonlühtril ei ole, arhiivimaterjalides vajab ülekontrollimist väide, et kaks 6-tulelist kroonlühtrit ostis kogudus 1855. See tähendaks, et kroonlühter (aga ka kroonlühter reg. nr. 16312) on pärit veel vanast kirikust, olles muretsetud 19. sajandi keskpaiku, ligikaudu 1855. aastal. Hoopiski ei saa välistada võimalust, et uue kiriku pühitsemiseks telliti kaks uut kroonlühtrit koopiana mõnest vanast 17. – 18. sajandi lühtrist. Kroonlühtri restaureeris 1990. aastal Tiit Villemsoo, uuendades ka elektrijuhtmestiku (juhtmed messingklambritega korrektselt kinnitatud). Haaradel ja balusternupul oksüdeerumisjälgi. Kahetsusväärselt on muna määrdunud linnusõnnikuga, mistõttu lühtrit ohustab tugev oksüdeerumine.
Kroonlühter paikneb kirikus idapoolseimana.
Muinsusväärtusena on kroonlühtri inventariseerinud ka Johan Naha, 11. septembril 1943 (Läänemaa materjalid, Muinsuskaitseinspektsiooni arhiivis).
Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Lihulas 1933. aasta suvel (TÜ raamatukogu käsikirjade osakond, fond 55, nim. 3, sü. 98), lk. 15: Kaks äärmist /kroonlühtrit/ on sarnased, 6 küünla pesaga. Ostetud koguduse poolt 1855.a.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane