Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter, 1860 (messing)
Mälestise registri number 16311
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 99-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 99

Sisestatud: 16.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Dross, Tartu
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: Ø max ca 123 cm, tüvise kogu kogukõrgus ca 122 cm, alumise kandehaara pikkus 36, 3 cm, kõrgus ca 26, 2 cm; haruhaara pikkus ca 21 cm, kõrgus ca 11, 5 cm, jaotustaldriku Ø 7, 4 cm; ülemise rea haara pikkus ca 27 cm, kõrgus ca 18, 8 cm, iluhaara pikkus ca 1
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kollasest metallist, algselt kullatud kaherealine kroonlühter valatud haaradega ja trugitud tüvise, küünlapiipude ning rasvataldrikutega. Kummaski reas 6 haara. Alumises reas hargneb igalt 1 tulega lõppevalt kandehaaralt 2 lisahaara; ülemise rea haarad ühetulelised. Haarad kaunistusteta, lapikud, S-kujulise paindega, kinnitus – sõrmtapiga. Tüvise tipmisele taldrikule kinnitub 6 iludetaili, so. väikest kellukja õiega lõppevat haara. All lõpetab tüvise muna ja balusternupp. Kroonlühtril ei ole annetus- ega muud daatumit. Tegemist on Eesti kirikuis väga levinud tüüpi kroonlühtriga, mis esineb Tartu ettevõtja Eduard Drossi müügikataloogis 1865. aastast kuni 20. sajandi alguskümnenditeni. Koguduse inventarinimekirjas esinevat kolmas kroonlühter alles 1910. aastast alates. Elektrile seadistamisel on erandlikult ka iluhaarade õiekellukad muudetud lambipesadeks (seega on kroonlühtri tulede koguarv 30). Kroonlühtri restaureeris 1990. aastal Tiit Villemsoo, uuendades ka elektrijuhtmestiku (juhtmed kinnituvad messingklambritega) Kullatist on kroonlühtril säilinud minimaalselt. Munal ja haaradel oksüdeerumist, tugevasti oksüdeerunud on balusternupp. Ülemise haararea rasvataldrikul kinnitinutatud murdekoht, allreas pragu haarade jaotustaldrikul.
Kroonlühter paikneb kirikus keskmisena.
Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Lihulas 1933. aasta suvel (TÜ raamatukogu käsikirjade osakond, fond 55, nim. 3, sü. 98), lk. 15: Kroonlühtrid on harilikust valge vase plekist… Keskmine, suurem on 21 küünlapesaga, mis on hilisemast ajast, kuna alles 1910 inventari nimestikus leidub 3 kroonlühtrit.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.04.2008.