Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kuue tulega, 1855 (messing)
Mälestise registri number 16312
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 100-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 100

Sisestatud: 16.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. keskpaik
Mõõtmed: Ø max ca 100 cm, haara pikkus ca 40, 2 cm, haara kõrgus ca 36, 7 cm; küünlapiibu kõrgus ca 10, 3 cm (kruvita 8, 6 cm); rasvataldriku Ø ca 15, 4 cm, muna Ø 24 cm, muna kõrgus ca 22 cm, riputusaasa kõrgus ca 14, 3 cm, riputusaasa laius ca 10 cm, tüvisevarda
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokset tüüpi üherealine, suhteliselt suure sileda munaga (muna all balusternupp), lühikese balustertüvise ja kuue S-kujulise haaraga kroonlühter. Tüvisevarras tipneb lihtsa ümmarguse riputusrõngaga, haarad kinnituvad sõrmtapiga, haarade markeering punktidega. Laiaservalised randiga, alt profiilvööga rasvataldrikud on detailides erinevad; küünlapiibud balustrikujulised. Annetusdaatumit kroonlühtril ei ole, arhiivimaterjalides vajab ülekontrollimist väide, et kaks 6-tulelist kroonlühtrit ostis kogudus 1855. See tähendaks, et kroonlühter (aga ka kroonlühter reg. nr. 16310) on pärit veel vanast kirikust, olles muretsetud 19. sajandi keskpaiku, ligikaudu 1855. aastal. Hoopiski ei saa välistada võimalust, et uue kiriku pühitsemiseks telliti kaks uut kroonlühtrit koopiana mõnest vanast 17. – 18. sajandi lühtrist, ega samuti võimalust, et haarad ongi pärit vanemalt lühtrilt. Kroonlühtri restaureeris 1990 Tiit Villemsoo, ühtlasi uuendades elektrijuhtmestiku (juhtmed messingklambritega korrektselt kinnitatud). Haaradel, tüvisel ja balusternupul oksüdeerumisjälgi. Muna on määrdunud linnusõnnikuga, mistõttu lühtrit ohustab tugev oksüdeerumine. Ühe haara lõpetusharu murdunud. 2 rasvataldrikut värvitoonilt erinevad ja robustse töötlusega (neist üks olnud mõrane).
Kroonlühter paikneb kirikus läänepoolseimana.

Muinsusväärtusena on kroonlühtri (paariku) inventariseerinud ka Johann Naha, 11. septembril 1943 (Läänemaa materjalid, Muinsuskaitseinspektsiooni arhiivis).
Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Lihulas 1933. aasta suvel (TÜ raamatukogu käsikirjade osakond, fond 55, nim. 3, sü. 98), lk. 15: Kaks äärmist /kroonlühtrit/ on sarnased, 6 küünla pesaga. Ostetud koguduse poolt 1855. a.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 16.04.2008.