Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 101

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: valutsink, pronksvärv.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Dross, Tartu
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: kõrgus ca 44,5 cm, jalami Ø max 16 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Tõenäoliselt 19. sajandi lõpust pärinev pronksvärviga kaetud pseudogooti stiilis valutsingist altariküünlajalg (paarik reg. nr. 16314), mille kujunduses on kasutatud gooti arhitektuurielemente. Kõik küünlajala osad - jalam, tüvis, tüvisevõru, rasvataldrik on kuuetahulise vormiga. Piilarikujuline tüvis seisab azhuursete vertikaalsete küljetahkudega soklil, mis omakorda toetub kõrgele mõikalise profileeringuga jalamile. Tüvise lõpetab taimornamentikaga kapiteel, mille kohal paiknev lame rasvataldrik on ääristatud sakmelise randiga, randi allkülge kaunistab kolmiksiirulistest kaartest moodustuv “pits”. Sarnased küünlajalgu sai tellida Tartu ettevõtja Eduard Drossi müügikataloogist. Ehkki annetustekstita, pole võimatu et just seda küünlajalga ja paarikut on mõeldud pr. Elisabeth v. Krusensterni kingituse all (1890. aasta paiku).
Pronksvärv kohati kulunud, jalamil oksüdeerumisjälgi; küünlarasvaga määrdumise tõttu samuti ka pealt oksüdeerunud. Küünlajalg koos paariku ja teiste lühtritega varastati augustis 1995 ja tagastati politsei abil.

Kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö Lihulas 1933. aasta suvel (TÜ raamatukogu käsikirjade osakond, fond 55, nim. 3, sü. 98), lk. 16: Üks paar malmist pronksitud altari lühtreid, mis praegu tarvituseta on kingitud pr. Elisabeth v. Krusensterni sünd. Middendorfi poolt (1890. a. inv. nimestikus)
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane