Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, 19.saj. (puit, õli)
Mälestise registri number 16324
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 49-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kirikuinterjööri liturgilise tähtsusega kujunduselement 19. sajandist

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980 – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 49

Sisestatud: 12.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: tundmatu tisler
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 134 cm (rippfriisita ca 115 cm), trepirinnatise kõrgus ca 90 cm, kantslijala kõrgus ca 83 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): vähesel määral kulumist. Kõlaräästa alla on sobimatult paigaldatud uusaegne reljeefklaasiga kuppellamp
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Viietahulise raamtahveldisena kujundatud rinnatisega kantslikorpus, allserva kaunistab nikerdatud rippfriis, ülaosas katavad tahuservi kuus (4 tervet, 2 poolikut) stiliseeritud liilia motiiviga lõppevat liseeni.
Korpus toetub kuuetahulisele piilarjalale. Kõlaräästas viie tahuga, allservas samasugune rippfriis kui korpuselgi (teostuselt robustsem), karniisi kohal stiliseeritud liilia kujulised ehisdetailid. Kõlaräästas tipneb polügonaalse kupliga, tipus lihtne uusaegne rist.
Kantsli trepirinnatis, -uks ja põhjapoolne kooripingirinnatis komplekssed; varasem värvkate sinakashall, nüüd valge.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 07.09.2007.