Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ristimiskivi, 14.saj. (paas)
Mälestise registri number 16336
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 488
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Ristimistarve.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929. aastast (reg. nr. 442), 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 488.

Sisestatud: 14.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lubjakivi.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 14. saj.
Mõõtmed: kõrgus 111 – 115 cm, kupaosa kõrgus 53 – 55 cm, kupa Ø ca 61, 5 cm, kupa ümbermõõt max ca 194 cm, suudmeava Ø ca 42, 5 cm, tüviseosa kõrgus 31, 5 – 35 cm, jalamiosa kõrgus 24, 5 – 26, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Äärmiselt arhailine gotlandipärane, nn. orvandikupa tüüpi ristimiskivi, mille aluse tüviseosa silindriline, jalamiosa - tüvikooniline. Arhiiviandmeil on silindrikujulise osa üla- ja alaäär olnud kaunistatud kullatud nöörvöödiga (V. Neumann-Uuspuu. Martna kihelkonna kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö. 1934. a. TÜ raamatukogu fond. 55, nim. 3, sü. 99, lk. 31: “…märgata selgesti kullatud ilustuse vöö jälgi, mis asetuvad silindri otsade lähedal”; lk. 30 – joonis). Ristimiskivi dateering väga ligikaudne, kõikudes erinevais hinnanguis 13. sajandist kuni 1500. aastani. Jalami ja tüveosast vaid üksnes vähe avarama kupa välispinna kujundavad 11 lamereljeefset orvandimotiivi, kusjuures põhjaveerandi pind on sile. Ülaserv laugja kaldega väljaspoole. Seest on nõu suhteliselt madal, külgedelt ebaühtlase paksusega. Võibolla kätkeb just sümmeetria ja professionaalsuse puudumises ristimiskivi erakordne jõulisus ning monumentaalsus. Võimalik, et ristimiskivi materjaliks on nn. Ungru kivi. Kivipind on murenenud ebaühtlaseks; esineb lubjapritsmetegea määrdumist.
Paikneb pikihoones võidukaare all. Varemalt on seisnud koori NW nurgas.
Sisustusest on vanim gotlandipärase kujundusega ristimiskivi (u. 1500). J. Kilumets. Martna Püha Martini kirik (voldik, 1999)
Kiriku sisustusest on vanim gotlandipärase kujundusega ristimiskivi. Erandlikult väike kupa (sisediameeter 43 cm, süvis 25 cm) oli nii pigem aluseks metallist ristimisvaagnale. Ristimiskivi on dateeritud erinevalt: ca 1500 ja ca 1300. J. Kilumets. Martna püha Martini kirik. (Martna kihelkond. Artikleid ja mälestusi. 1998, lk. 18)
Säilinud on ristimiskivi kupaosa (olet. ca 1300). V. Raam, K. Alttoa. Martna Püha Martini kirik (Eesti kirik, 13. aprill 1994)
Vanemaid, XIII – XIV sajandisse dateeritud ristimiskive on Eestis registreeritud paarikümne ümber. Kõik nad pärinevad Saaremaalt või Läänemaalt. Ristimiskivi tahkudel on kaarnishina süvendatud pinnad. Laialilaotatult oleks seesugune anum piscina – pühitsetud vee valamu teatava tüübi üheks sõsaraks. Kõik need ristimiskivid asetuvad lihtsal, ümmarguselt plaadilt karika jalaks aheneval aluskivil… (H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII – XVII sajandini. Tln., 1987, lk. 11)
Dass im Spatmittelalter die Verfertigung der Taufsteine in Estland ständig an Boden gewann, scheint u. a. der Taufstein in Martna (St. Martens) zu beweisen. Die Godronnierung erinnert an gotländische Muchelcuppen, es fehlt aber deren Formeneleganz – das Gefäss scheint eine ziemlich plumpe Nachahmung der gotländischen Taufen zu sein. Die schmale Cuppa mit 43 cm innerem Durchmesser und 25 cm tiefer Höhlung kommt weder für Immersion noch Infusion in Frage, sondern kann bloss als Gestelt für eine Taufschüssel angesprochen werden. Taufschalen aus Messing verbreiteten sich in Estland wie überall im Norden um 1500, und noch in der letzten Zeit waren mehrere solche, meist Nürnberger Arbeiten, erhalten… Der Taufstein in Martna dürfte aus dem Anfang des 16. Jahrhunderts stammen, als die Kirche gründlich umgebaut wurde. Armin Tuulse. Mittelalterliche Taufsteine in Estland. Apophoreta Tartuensia… Stockholm, 1949, lk. 160
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 14.09.2007.