Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ratasrist Kässomehe Laurile, 1624 (paas)
Mälestise registri number 16337
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 489
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauarist.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast (reg. nr. 787: 6 – haua püstplaat (krutsifiksiga) 1624. aastast – kalmistul, kiriku põhjapoolse seina ääres); 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 489

Sisestatud: 14.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lubjakivi.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1632
Mõõtmed: kõrgus parandatuna ca 163 cm (koos betoonsokliga 174 cm), rõngaosa laius max ca 53, risttahuka laius esiküljelt max 54 cm, tagaküljelt 53, 5 cm, paksus 16 – 16, 8 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Esiküljel: ANNO 1624 DEN 17 NOVEMBRIS IST KASSOMEHS HANS VON LVMMER… (G)ESTORBEN.
Tekst tagaküljel: DIESEN STEIN HAT (K)ASSOMEHS LAVR SEINEM LIEBE VATER IHM VND SIENEN BRV DEREN IAN VND MATZ VND IHREN ERBEN ZV GEDECHTNVS MAC HEN LASSEN ANO 1632 DEN …4 NO …BRIS.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Figuur on tugevasti kannatada saanud: purustatud on nägu, reied ja põlved, pealmine jalalaba, osa rinnakust. Voluutotstega nimesildilt risti tipus on tähed INRI kustunud peaaegu täiesti. Ristirõnga kolm näsa (kaunistuseks tuulteroosi motiiv sõõris) on nii
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kuus aastat peale pereisa surma 1624 aastal poegade ning nende naiste poolt püstitatud kaunis hauamonument, mille heatasemeline teostus tunnistab meistrikätt. Üks tugev skulptor sellest ajast on Haapsalus teada - Joachim Winter. Võimalus, et siingi on tegemist Winteri tööga vajaks süvenenud võrdlust meistri dokumenteeritud töödega (Haapsalu Jaani kirikus, Noarootsi kirikus).
Hauakivi meenutab kujult rõngakujulise tipuga vertikaalset risttahukat, mille esi- ja tagakülje pinda lauskatab lamereljeefne tekst, mille ülemist rida poolitab rõngasse sissekomponeeritud Kolgata risti jalam. Kõrgreljeefsena eendub Ristilöödu hästimodelleeritud kuju.
Mõne aasta eest restaureeriti hauakivi firma Haapsalu Paekivi poolt - restaureerimisel taastati kivi vertikaalasend, valmistati betoonist sokkel, kivi pind puhastati, tükid ühendati. Uueks asukohaks sai kooriruumi lõunaosa. Sinnamaale oli hauakivi peale kirikusse varjuletoomist tükkidena maas lebanud. Algselt paiknes kirikuaias. 1934: “Vastu kiriku põhjapoolset seina tugineb 123 cm kõrgune ja 53 cm laiune paekivist hauamärk” (V. Neumann-Uuspuu. Martna kihelkonna kirikulikkude mälestus-märkide registreerimise töö. TÜ raamatukogu, fond 55, n. 3, sü. 99, lk. 72)
Rõngasetikukivi vormi kujunemise võib tagasi viia ristile ja risti derivaatidele, rõngasristi vormidele. Selle vormi kasutamine etikukivina on seotud kõigi nende kindlate mälestus- ja märgistamistraditsioonidega, milleks on sajandite jooksul olnud püsti asetatud kivitahvel, kas siis risti- ketta- või mingi muu kujuga ülaosaga. Rõngasetikukivil oli paetahvli ülemine ots rõnga või oktogooni kujuliselt välja tahutud, kivi pinnale raiutud rõngast või oktogooni ümbritses tavaliselt kolmiknäsadega raamistus (vanemate kivide hulgas leidub ka näsadeta näiteid). Kolmiknäsades väljendub otsene seos rõngasristiga, sest need on ilmselt ristihaarade reministsentsiks. H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII – XVII sajandini. Tln., 1987, lk. 126
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 14.09.2007.