Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, 19.saj. algus (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16339
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 544
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 544.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: polükroomia.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.algus
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 106 cm, sisekõrgus ca 104 cm, Ø (koos karniisiga) ca 127 cm, ülakarniisi laius 13 cm, kantslijala kõrgus ca 95 cm, trepiotsapostide kõrgus ca 105 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Võidukaare all paiknev, tõenäoliselt 1820. aasta paiku valminud ampiirstiilis kantsel koos kõlaräästaga (võimalik algne polükroomia õlivärviga ülevärvitud). Ümmarguse põhiplaaniga korpuse küljed on kujundatud vertikaalsooneliste kitsa kumera liistuga ääristatud raamtahvlitena. Idakülje raamtahvel moodustab pöördlukuga suletava ukse (pronksist käepidemete pikkus 7 ja 7, 2 cm; hinged sepistatud). Samasuguste, kuid horisontaalsete soontega viilung moodustab kahepoolse trepirinnatise. Rinnatise kahest küljest kannelleeritud otsapostid tipnevad spiraalkoonilise nikerddetailiga. Trepil on 5 astet ja made (mademeplank tappidest lahti). Korpuse ülaääres karniis, mille allserva kaunistavad munavööt ja hammaslõikevöönd. Karniisi all, kummalgi pool uueaegset pulti sepistoesed kantslilühtrite kinnitamiseks. Sisselõiked karniisis viitavad puldi kunagisele lõunasuunalisele paiknemisele. Allservas tagasihoidlik profiilliist. Korpusel koolutatud laudvooder. Kantslijalaks on sale balustersammas. Täiendavaks toeks kaks lihtsat prussi, mis koos jalamiga toetuvad ristplangule, millel puudub statsionaarne ühendus kantslialuse kivipõrandaga. Lame, keskmes urnimotiivilise kaunistusega tipnev kõlaräästas on samuti ümmarguse (hoburauakujulise) põhiplaaniga, sirge põhjaserv toetub võidukaare küljele. Kõlaräästa karniisi servas munavööt ja hammaslõikevöönd. Pealtpoolt ümbritseb serva ristuvaist rööbitistest pulkadest ja kiirtemotiiviga võre, vaheldumisi risttahukaliste pindadega, mis on postamendiks samasugustele spiraalkoonilistele nikerddetailidele kui need, mis trepiotsal. Kõlaräästapõhja ääreliist kaunistatud nõgusate sisselõigetega, keskel nikerdatud 10-haruline keerdrosett (“tuulteroos”). Korpusel üksikuid naelaauke.
1934. aastast pärinevas kirjelduses (V. Neumann-Uuspuu, Martna kihelkonna kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö. TÜ raamatukogu, fond 55, n. 3, sü. 99, lk. 29) on öeldud, et kantslil esineb vaid kaks värvitooni: seepiapruun ja valge. 1975. aastal koostatud mälestise passis öeldakse samuti, et kantsel on värvitud kaht tooni õlivärviga (värve nimetamata), mis määrdunud ja kulunud. Ka olid sel ajal korpus ja käsipuu täis naelaauke ning kõlaräästa ehisvõre osaliselt purunenud.
Viimane parandamine ja ülevärvimine toimus (T. Böckleri kavand) koguduse õpetaja Hermann Lusika eestvõttel 1983. - 1984. aastail. Domineerib viilungite intensiivne külmroheline, raamistus – tume samblaroheline, viilungi ääreliistud värvitud imiteerima vanikut – ooker, pronksvärv, tumepruun. Karniisi (ka kõlaräästa) munavööt mürkroheline, hammaslõige pronksvärviga. Pronksvärviga on värvitud samuti kõlaräästa äärevõre, spiraalkoonused ja põhjakaunistus. Põhja ümbritsev liist tellispunane, äärepostamendid tellispunased, musta ääristusega. Kõlaräästa tipukaunistusel rohelist, sinist, pronksvärvi. Kantslijalg ja tugiprussid tumepruunid, trepikäsipuud ja -otsapostid mustad.
Eine typische Empirekanzel im Möbelstil schmückt die Kirche zu St. Martens. S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 413
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.