Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Perekonnarõdu, 18.saj. (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16340
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 545
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 545

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: polükroomia.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 18. saj.
Mõõtmed: mälestise passi andmeil): üldkõrgus ca 360 cm, rinnatise kõrgus ca 157 cm, (läänepoolse osa) esikülje pikkus ca 270 cm, lääneotsa laius ca 198 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Lääneloozhi rõduosa omanikele viitab kiri Guth Vogel-sang erb gehörig. – rinnatise idapoolsel raamtahvlil. Raamtahvli keskele on tekitatud eestikeelne tõlkevaste Ranna Moisa.. Sellel tahvlil paistsid läbi pealisvärvikihi sõnad: Baronin Mewe. Keskmisel tahvlil pühakirjatekst: Ewangel Jeannes 3. Peat. Kes temma sisse ussub tedda meis-teta mitte hukka, aada kes ei usku mitte, iub-ba se on hukka mõis-tetud, sest temma ep olle uskund Jummala aino sündinud Poia nimme sisse.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kaheosaline ümarsambaile toetuv aadlirõdu paikneb pikihoone idaosas lõunaseina ääres, olles asjatundjate hinnangul valmis ehitatud 18. sajandi jooksul kahes järgus. Algne polükroomia on hilisemate õlivärvikihtide all. Rõdule viib lai 11-astmeline balusterrinnatisega trepp, mis poolitab rajatise ida- ja lääneloozhiks, mille rinnatis kujundatud karniisiga päädiva raamtahveldisena, sealjuures idaloozhi viilungid on lihtsad kvaadrid, läänepoolsel aga on need (60 x 33, 5 cm) ääristatud laiendatud nurkadega profiilliistuga. Raamtahvlite vahesid katavad profileeritud kapiteeli ja baasiga ümarsambad (kokku 7). Risttahukalised sambasoklid on kolmest küljest teemantkvaadriga kaunistatud, neist kolme all balusternupud (kõrgus ca 20, 5 cm). Balusternuppudega vaheldumisi kaunistavad rinnatise allserva kolmnurksed voluutjaks saetud ehisdetailid. Idaloozhi esipingil saelõikes otsalaud (pingi pikkus ca 184 cm, otsalaua laius ca 26 cm), tagumisel pingil seinaäärne seljatoepaneel. Lääneloozhi esipingi otsalaud kujundatud lihtsustava voluudimotiiviga (pingi pikkus 177, 5 cm), tagumine pink ja seljatoepaneel puuduvad.
Tekstid on valgele taustale kirjutatud musta värviga.
Rõdu viimane ülevärvimine toimus (T. Böckleri värvikavandi järgi) koguduse õpetaja Hermann Lusika eestvõttel 1983. aastal. Idapoolse rinnatise värvigamma on valge, kollane, salatiroheline. Trepibalustraad kreemikas, käsipuud ja otsapostid salatirohelised. Tugisambad kreemikad. Lääneloozhi värvid: viilung valge-must, profiilliist salatiroheline, sambatagused pinnad, arhitraav ja ülakarniis kollased, sambatüved sinakasrohelised, baasid-kapiteelid kreemikad, sambasoklid mustad, valgete teemantkvaadritega. Keskmine karniis tellispunane, alumine karniis ja rippbalustrid valkjad (võimalik, et see on varasem värv). Puidukahjustusi esineb vähesel määral. Seinalambi kuumus on kahjustanud lääneloozhi keskkarniisi värvkatet (koorub). Tänapäevane valgusti on 18. sajandist pärinevale rõdule sobimatu, selline lähikontaktne lamp, nagu praegune, aga kogunisti ohtlik.
Aadlirõdu pikihoone lõunaseinas on ehitatud kahes järgus 18. sajandi jooksul. Läänepoolne osa kuulus Rannamõisale (saksa k. Vogelsang). J. Kilumets. Martna Püha Martini kirik (Martna kihelkond. Artikleid ja mälestusi, 1998, lk. 19).
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.