Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vaestekassa, 18.saj. (puit, raudsepis)
Mälestise registri number 16344
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 130-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Sakraalese, Annetustarve, Kogumiskassa.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast (reg. nr. 787: 3); 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 130.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, alumiiniumvärv, raud, õlivärv.
Tehnika: sepistatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 18. saj.
Mõõtmed: kõrgus ca 63 cm, pealt Ø ca 35 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): 18. sajandi I kolmandikust pärinev silindrikujuline tammepuust vaestekassa - rahapakk, sepisdetailideks on 4 vitsa korpusel ja üks ümber kaaneserva; kaas sakilise sepiskattega pealt tugevdatud (parandatud peale 1904. aasta vargust); esiküljelt lukustatav ja tabaga suletav. Kaanel 2 väikest sepisnuppu. Kohati puidukahjustusi, küljesse lõhutud ava. Üle värvitud beezhi õlivärviga, vitsad mustad, kaanekate alumiiniumvärviga. Viimane ülevärvimine tõenäoliselt 1983. aastal.
Paiknenud kantslijala kõrval. Nüüd orelirõdu läänest teise lõunasamba juures, kinnitatult sambajalami külge kahe sepislati abil.
Kirikus on säilinud ka vana tammepuust rahapakk, millele vargad 1904. a. on augu sisse puurinud ja raha ära viinud (õp. Halleri teade). Mis ajast see rahapakk on, ei ole täpselt teada. 1694. a. 2. II visitatsioonil ei ole seda igatahes, kuna öeldakse, et kirikueestseisjatele on ülesandeks tehtud valmistada rahapakk. Esimest korda mainitakse seda aga 1739. a. visitatsioonil. (V. Neumann-Uuspuu. Martna kihelkonna kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö. 1934. TÜ raamatukogu f. 55, n. 3, sü. 99, lk. 45)
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.