Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hauaplaat , 17.saj. (paas)
Mälestise registri number 16345
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 131-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast kui üks kirikus olevaist hauaplaatidest (reg. nr. 787: 4); 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 131.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. saj.
Mõõtmed: 275, 5 x 180 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Suuremõõtmeline hauaplaat, arvatavasti 17. sajandi algusest, mis paikneb kooris, altarist lõuna pool, jäädes enamjaolt 2/3 varjatuks altariaia puupõrandast (vaid altariaia ette jääv ülaosa nähtav terves laiuses). Plaadist on näha lõunapoolne serv kolme väga kulunud vapiga (ülemisel vapikilbil võib kulumise tõttu üksnes aimata tagajalgadele tõusnud lõvi kujutist, ülejäänute on veelgi kulunumad) ülaserv ja külje ääris (laius ca 22 cm); süvistatud keskvälja keskel lebavast kõrgreljeefsest mehekujust paistab vaid 2/3 peast ning parem õlaosa. Plaadi allosas on nähtav osa ristatud sõrmkindaist (vasaku käe kinda sõrmeosa ning parema varreserv) ja sellest allpool rullis üla- ja alaservaga ca 55 cm pikk tekstikartushi ots (kirjata). Kompositsioonilt sarnaneb hauaplaat mitmetele 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi alguse hauaplaatidele, mis raiuti sel ajal nimekaima Tallinna kiviraiduri Arendt Passeri töökojas. Võimalusele, et ka maakirikute barokieelsed figuraalsed hauaplaadid võiksid pärineda Passeri lähikonnast, viitab kunstiajaloolane Helmi Üprus (Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tln., 1987, lk. 155). Plaat on tugevasti kulunud, servadest ja mehe pea ligidalt murenenud, üleni täkkeid täis; määrdunud (sh. ka üks õlivärvinire).
Altari lõunapoolse ja idapoolse serva alt paistab suurema paekivist hauaplaadi osa, mille pikkus on 274 cm. Plaat on piiratud 22 cm laiuse kõrgema servaga, millel asuvad vapi kujutused. Vapi kujutused ulatuvad oma poole laiusega plaadi pinnale. Vappide all on alused kirjade jaoks, mis on aga siledaks kulunud. Idapoolsem, plaadi vasakus nurgas olev vapp kujutab püstasendis lõvi kujutust. Vapi kilbi kohal on kiiver ja sellel kroon. Krooni pääl on jälle püstasendis lõvi kujutus. See on Gert Lewe vapp, mis leidub idapoolsemal kroonlühtril ühes Gert Lewe nime ja annetamise aastaga: 1630. (Märkuseks: see kroonlühter varastati 1976). Järgmine läänepoolsem vapp on kulunud arusaamatuseni. Kilbi kohal on kiiver, mille kohal kaks teravat sarve kujutust. Kolmas läänepoolsem vapp on ka kulunud. Laia kilbi kohal on kaks kiivrit, millistel ühel püstasendis lõvi kujutus ja teisel kaks laia sulge, millede vahel on mingi arusaamatu kujutus. Plaadi pinda katab rüütli kuju. Altari puukatte alt paistab mehe pää kaelaga, mille ümber on püstkrae… (V. Neubaum-uuspuu. Martna kihelkonna kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö. 1934. TÜ raamatukogu. Fond 55, n. 3, sü. 99, lk. 51-53).
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.