Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A.L.Geisselsi hauaplaat torni jalamil, 1761 (paas)
Mälestise registri number 16347
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 133-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast (reg. nr. 787: 5); 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 133.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1761
Mõõtmed: ca 177 x ca 120 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Pinda osaliselt lauskatab süvistatud tekst:
ALHIER RUHET
DER ENTSEELTE CÖRPER DES
WEILAND HOCHEDELGEBOHRNEN
UND HOCHGELAHRTEN HERRN HOFRATH
ANDREAS LUDWIG GEISSELS
WELCHER
ANNO CHRISTI 1684 D 26 DEC
ZU DUNSTORFF NAHE BEI OSTFRIESLAND
GEBOHREN UND GESTORBEN AUF
KL. LECHTICAL DEN 9 JULY 1761
ALLES WAS ER IN SEINEN HOHEN ALTER
ERWORBEN
HAT ER ZUM SEELENBESTEN HIESIGEN
KIRCHSPIELS ARMEN VERMACHT.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Torni põhjaküljel hauakambri põhjaseina müüritud
hauaplaat,mille pinda osaliselt lauskatab süvistatud tekst, muu pinnadekoor puudub.
Kiri kulunud, pinnal kohati krohvipritsmeid ja mõni tõrvajälg. Nurkadest ja servadest murenenud. Laiguti kaetud sambliku ja vetikaga, roheline vetikakiht tugev allosas, eriti müürinurka jäävatel servadel. Plaati maapinnast eraldavale paekivireale on rohukamar peale kasvanud. Olemasolev räästas on liiga lühike, kaitsmaks plaadi allosa sadevee pealetilkumise eest.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.