Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hauaplaat naise figuuriga, 17.saj. (paas)
Mälestise registri number 16348
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 134-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast kui üks kirikus olevaist hauaplaatidest (reg. nr. 787: 4); 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 134.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. saj.
Mõõtmed: ca 242 x 103
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Suuremõõtmeline, kõrgreljeefse naisekujuga hauaplaat, arvatavasti 17. sajandi algusest, paikneb kooris altarist põhja pool, jäädes suuremas osas varjatuks altariaia puupõrandast. Hauaplaadi ca 25 cm laiuselt nähtaval küljel neli järjestikkust siledaks kulunud vapikujutist. Rea alumiseks motiiviks rõngast suus hoidev lõvipea, mille all veel haraline arusaamatuks kulunud kujund. Plaati ääristab ca 2 cm laiune kumer rant, samasugune rant ümbritseb ka keskosa kaarja ülaservaga ca 4 cm sügavust nishi, milles lebavast naisekujust on nähtav näo 2/3 ja osa pead ning vasakut õlga katvast kapuutsist, samuti tutiga padjaserv. Plaadi ülanurgas keerub ruutjal ca 24 cm laiusel süvisväljal. Sama lai on ka ristkülikuline pind tekstiga. Tekst (va. need 5-6 tähte, mis jäävad põlvituspingi varju) on kulunud mitteloetavaks. Seegi hauaplaat sarnaneb kompositsioonilt mitmetele 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi alguse hauaplaatidele ja sarkofaagi katteplaatidele, mis raiuti sel ajal nimekaima Tallinna kiviraiduri Arendt Passeri töökojas. Võimalusele, et ka maakirikute barokieelsed figuraalsed hauaplaadid võiksid pärineda Passeri lähikonnast, viitab kunstiajaloolane Helmi Üprus (Raidkivikunst Eestis XIII-XVII sajandini. Tln., 1987, lk. 155). See hauaplaat on nende hauaplaatide seas ainulaadne ning kunstiliselt heal tasemel, mistõttu jääb vaid kahetseda, et mälestis pole tervenisti vaadeldav. Plaadi servad murenenud, pind kulunud ja mustunud.
…suur paekivist plaat, mille laius on näha altari esiküljel. Tema nähtaval serval on neli vapi kujutust ja kaks ilustust. Kirikupoolne plaadi otsas olev ilustus kujutab ingli pead… Vapi kujutustest on kaks arusaadavalt säilinud. Idapoolseima vapi kilbil on ühe sarvega hobuse kujutus. Kilbi kohal asub kiiver, mille pääl on kaks kõverat sarve, jämedustega otsas. Sarvede vahel asub veel midagi, millest aga aru ei saa. Eelmisest läänepoolsem vapp on eelmise sarnane. Kaks läänepoolset vappi on tundmatuseni kulunud. Plaadi idapoolses otsas on näha alust kirjadele, mis on aga täiesti siledaks kulunud. Plaadi pind on lamava naise kujuga kaetud… (V. Neubaum-Uuspuu. Martna kihelkonna kiriklikkude mälestusmärkide registreerimise töö. 1934. TÜ raamatukogu. Fond 55, n. 3, sü. 99, lk. 50)
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.