Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hauaplaadi katke, 17.saj. (paas)
Mälestise registri number 16349
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 135-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast kui üks kirikus olevaist hauaplaatidest (reg. nr. 787: 4); 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 135.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. saj.
Mõõtmed: pikkus max ca 152 cm, keskvälja allesolev pikkus ca 94 cm; laius ei ole tuvastatav
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hauaplaadile reg. nr. 16348 väga sarnases kujundusega hauaplaadist, mis paikneb altarist lõuna pool, alumist otsa pidi vastu idaseina, on tervena säilinud vähem kui ülemine pool, kusjuures pikemalt on alles plaadi vasak serv kolme akantusääristuses vapikilbiga ca 25 cm laiusel pinnal; plaadi ülemises nurgaristkülikus (ca 26 x 27 cm) keerub. Ülaservas, keerubist plaadi keskme poole, ristkülikuline, loetamatuks kulunud tekstiväli (reljeefseina nähtavad vaid 1-2 altariaia äärese alla jäävat tähte). Ka kõik teised serva kujutised tugevasti kulunud. Plaadi kaarja pealmikuga ca 4 cm süvisega keskväljal lebavast ümarreljeefsest meesfiguurist on näha parem küünarvars, riba juukseid ning tuttidega peapadja serv. Figuuri vööjoonest allapoole on plaat purunenud, kuid ilmselt on osa tükke sealsamas plaadi jätkuna põrandasse müüritud. Hauaplaadi pind on ka tugevasti mustunud.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.