Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Piiskopiõiguse vapikivi, Reynken, 1500 (dolomiit)
Mälestise registri number 16350
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 136-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Skulptuur, Reljeef.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. aastast (reg. nr. 787: 7); 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 136.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Reynken
Dateering: umb. 1500
Mõõtmed: laius ca 80 cm, kõrgus ca 90 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Välisseina, põhjaportaali kohale müüritud raidtahvel, millel kolm madalreljeefset kujutist. Ülal: mitra, mille taustal kaks ristatud piiskopisaua stoolaga; all - kaks kumernurkset vapikilpi: vasakpoolne kotka kujutisega - Saare-Lääne piiskopkonna vapp, parempoolne kolme rombiga (alumine rombidest kulunud) – piiskop Johannes Orgase vapp. Johannes Orgas oli Saare-Lääne piiskopiks aastatel 1492-1515. Tema vapitahvel annab põhjuse seostada Martna kiriku ehitamist selle ajaga. Tahvli autoriks peetakse Reynkenit, keda Eesti kunstiajalugu tunneb kui peamiselt Saare-Lääne piiskoppe teeninud hiliskeskaegset kiviraidurit.

REYNKEN, kiviraidur. Töötas arvatavasti 1491-1530 Saare-Lääne piiskopkonnas, Riias, Rostockis jm. Viljeles hilisgootikat. Loonud piiskop Johannes III Orgase, Johannes IV Kieveli ja Saare-Lääne piiskopkonna vapi (Kuressaare linnuse kabelis, kaks esimest ka Haapsalu linnuse väravapealseil) ning Martna ja Käina kiriku ja Porkuni linnuse vapitahvlid. Talle omistatakse ka Riia Mustpeade vennaskonna hoone etikukive (1521-22), Rostocki piiskopiresidentsi etikukive… Arvatavasti on Reynkeni tehtud ka Tallinna Mündi t. 2 fassaadi raidkivi Püha Jüri võitlus lohega. Autor: Harry Liivrand. Reynken. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tln 1996, lk 440-441.

XVI sajandil kerkib Gert Koningki, Hinrik Byldensnyderi ja Clemens Pale kõrvale veel ühe meistri nimi. See on Reynken. Oma suurepärasest meistriandest on ta jätnud haruldased mälestused Läti keskaja kunsti Riia Mustpeade hoone etikukivide näol… Hiljem töötas Reynken Saksamaal. Nimelt säilivad Rostockis mõned reljeefid, mis on stiililt nii lähedased Riia etikukividele, et neid võib kahtlemata omistada Reynkenile… Riias ja Rostockis loodud tööde võrdlusel Eestis tollest ajast säilinud reljeefidega oli võimalik kindlaks teha, et Reynken on töötanud ka meie maal. Väga oluline on Tiesenhauseni vapi vaatlus Püha Jüri reljeefil Rostockis. Kuueosalist vapikilpi kroonib piiskopi peakate (mitra), kilbi taga on ristamisi asetatud mõõk ja piiskopikepp. Mõned samalaadsed tahutud vapid leiduvad Saare-Lääne piiskopkonna aladel. Käina kiriku seinale oli paigutatud Johannes Orgase vapp; selle omanik oli Saare-Lääne piiskopiks 1492 - 1515. Täpselt samasugune vapp leidub ka Martna kirikus. Kolm ühest kivist väljaraiutud vapitahvlit kaunistavad Kuressaare piiskopilinnuse kabelit. Keskmine neist kujutab Saare-Lääne piiskopkonna vapiembleemi – evangelist Johannese sümbolit kotkast; sellest paremal on Johannes Orgase vapitahvel, vasakul Johannes Kieveli vapitahvel. Kievel oli Saaremaa piiskopi abiline (koadjuutor) 1513 - 1515. Nii Käina ja Martna kui ka Kuressaare vapid sarnanevad üksteisega nagu koopiad. Seejuures meenutavad nad nii kompositsioonilt ja reljeefikäsitluselt kui ka tehnilise teostuse teravuselt Rostocki etikukivil leiduvat Tiesenhauseni vappi ja on niisiis kindlasti Reynkeni tööd. Et Kuressaare kabelis Orgase vapp asetseb kõrvuti Kieveli vapiga – Kievel valiti koadjuutoriks 1513, võib kõiki Saaremaal ja Läänemaal leiduvaid vappe dateerida Orgase valitsusaja viimaste aastatega, s.o. 1513 - 1515. Kõik need Reynkeni reljeefid on kindla heraldilise kompositsiooniga, milles piiskopi atribuudid (mitra, piiskopikepp ja mõõk) ning embleemidega kaetud vapikilp on asjalikult ning juba renessansile omase sümmeetrilisusega bareljeefina lõigatud siledale kivipinnale. Esemete üksteise taha paigutamisel on meister näidanud suurt tehnilist osavust. Autor: H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII – XVII sajandini. Tln 1987, lk 87 – 88.

Sisestatud: 17.09.2007.