Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Taevasseminek", Clodt, 1770 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 16419
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 459
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 06.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui 18. sajandi altariseinal paiknev kunsti- ja kultuuriloolise tähtsusega maaliteos

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. (reg. nr. 793/1, koos altariseinaga), 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 459

Arhiiviandmeil (EAA fond 1244, n. 1, sü 15, lk.. 95) on maal 1840 kingitud kindralmajor parun Clodti poolt Vanamõisast ning selle on maalinud parun Clodt.

Sisestatud: 07.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: parun Clodt
Dateering: 19. saj I pool
Mõõtmed: valgusmõõt ca 262 x 179 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): signatuur ega daatum pole tuvastatavad (paremas allnurgas aimatav daatum 1(8?)…?)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): värvikihis üleni krakelüüri ja pikki pragusid, küünlavaha ja värvipritsmeid, allääres värvikaod, rebendid; lõuendis torkeauke
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Monumentaalne, erksaises värvides maalitud altaripilt „Jeesuse aukirgastamine“, mille eeskujuks Raffaeli maali
„La Transfiguratione“ (enne 1520, Vatikani Pinakoteek) ülaosa või selle alusel loodud gravüür.
Maalisüžeed on ekslikult nähtud „Kristuse taevaminekuna“.

P. Ehasalu. Barokiaja tahvelmaal Eesti luterlikus kirikus. Diplomitöö. Tartu, 1990: Raffaeli vasegravüüride tõenäolisest esinemisest meie aladel annab tunnistust Tartu Ülikooli Graafikakogus leiduv Nicolas Dovigny poolt 1705.a. Roomas vaske lõigatud Raffaeli “La Transfiguratione”…

Suureformaadilise altarimaali “Kristuse taevaminek” Kirbla kirikus on kopeerinud 18. saj. 70. aastatel maalikunstnik parun Clodt, maal on kingitud kirikule 1840.a. Vanamõisa parun Clodti poolt. Seda kinnitab poolkustunud signatuur maali all paremas nurgas ja aastaarv 1 (7)7(3). Originaalkompositsioonist on kasutatud vaid ülemine osa, ära on jäetud all seisev rahvahulk. Kahvatusinisel heledal foonil Kristuse täisfiguur, külgedel kaks apostlit lendlevates sinistes mantlites. All maas lebavad apostlid värvilistes (roostepruun, punane, kollane, roheline, sinine) mantlites ja tuunikates. Värvikompositsioon on põhimõtteliselt originaalilähedane, tunda annab rokokoole iseloomulik säravate heledate toonide eelistamine.
Matteuse ev. 17, 1-6: Ja kuue päeva pärast Jeesus võttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, tema venna, ja viis nad üles kõrgele mäele isepäinis. Ja ta muudeti nende ees, ja ta pale paistis otsekui päike ja ta riided läksid valgeks otsekui valgus. Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid temaga. Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on hea olla; kui sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale?“ Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: „See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!“ Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 04.05.2009.