Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinamaali fragmendid, 14.-15. saj. (secco)
Mälestise registri number 16420
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 462
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(5)

Kunst, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Seinamaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui haruldased hiliskeskaegsed monumentaalmaaliteosed.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 462

Sisestatud: 14.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Tehnika: seko.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 14/15. saj.
Mõõtmed: -
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Monumentaalsed sekkomaalingud kooriruumi põhja-, ida ja lõuna- ja lääneseinal ning koorivõlvi päiskivil, ka vööndkaartel ja võlviroideil. Ookritoonides maalingud seintel on säilinud fragmentaarsetena. Põhja- ja lõunaseina maalingud on kujutanud 12 apostlit nishides. Nähtavad on 6 nishi ning ühtekokku 9 figuuri, osaliselt vaevumärgatavaid, detaile. Kõige terviklikum on figuur lõunaakna idapalestikul. Idaseina maalinguist on nähtav põhjapoolse ingli keha ja tiivad, lõunapoolse ingli keha ilma peata ja tiivad ning osaliselt altariseina varju jäävalt kahe kõrge kaarnishi allservadekoor ja fragment ülakaarest ning kaks pühitsusristi (praeguse idaaknaava allserva ääres altariseina taga). Kaks samasugust pühitsusristi paiknevad põhjaseinal. Maalingud algavad minimaalselt ca 183 cm kõrguselt põrandast (väljaarvatud lõunaseina nishe ümbritsev värvitriip). Tondokujuline päiskivimaaling on teostatud hallikasmusta värviga ning kujutab habemikku meest, kelle parem käsi on üles tõstetud õnnistamiseks, vasak aga hoiab riigiõuna. Figuuri pea kohal on kiri: SVM (=mina olen). Kujutist on peetud Jumal-Isaks, tegelikult on see Kristus Kõigevalitseja (Pantokraator). Kirikuümbruse hoolduse läbi on paranenud müüride mikrokliima ja liigniiskusest tingitud rohevetikas on maalinguid varasemast vähem ohustamas.
Oletatavasti Gotlandi päritolu maalingud puhastas pealiskrohvi alt välja ja osaliselt rekonstrueeris rootsi kunstiteadlane Helge Kjellin 1924. aastal.
Keskaja seina ja wõlwimaalid ei leidu mitte Eesti linnakirikutes, mõnes Saare- ja Läänemaa maakirikus tulewad nad aga ette; need maalid on küll seniajani mitme lubjakihi all peidetud olnud, kuid nüüd osawasti puhastatud ja päewawalgele toodud. Need, kunstiajaloole, ühiskonnale ja riigile kallid maalid wõiwad suhtuda Ridala maalidesse, nende wanadus paistab umbes 6 ½ aastasada olewat…
H. Kjellin. Usupuhastus ja kiriklik kunst Eestis. Usupuhastus eestlaste maal. Trt., 1924, lk. 227.

Pikihoonele liituv kitsam ja madalam kooriruum on kaetud kuppelvõlviga, mida dekoreerivad mõigasroided, ülal lõppedes sõõriga. Teatud haruldusena esineb Ridala kirikus kooriruumi seintel varagootilisi seinamaalinguid, millised 1924. a. prof. H. Kjellini poolt päevavalgele toodi. Koori põhjaseinas on kujutatud mingi pühaku figuur, mida ülal raamib aknasarnane teravkaar, all dekoratiivne lehtornament. Pärit on need maalingud umbes 14. saj. keskelt, sama ka teised sama ruumi maalingute jäänused, nende seas mõned keerubi kujutised. Arvatavasti on maalingud munkade töö. Mainitud maaldekoratsioon pole küll eriti värvirikas, nii esinevad siin vaid pruunikas-punane, roosa, must, kollane ja sinine. Maalitehniliselt on nad läbi viidud al-secco tehnikas, s.t. nad on maalitud kuivale krohvipinnale. Vastavalt võis omal ajal ülemaalitud olla ka kiriku portaal. Peale seinte leidub ka lael maalinguid. Nimelt on roiete liitekohal sõõrina hallis värvitoonis kujutatud Jumala Isa rindpilt, kes vasemas käes valitsusõuna hoiab, kuna parema on tõstnud õnnistavalt üles. Tema pea kohal on ladinakeelne sõna SVM (mina olen). Sõõri ja mõigasroideid kaunistavad maalitud ornamendid.
Johann Naha. Ridala kirik. I. 1942 (Muinsuskaitseameti arhiivis).
Figuraalkompositsioonist Ridala kiriku koori põhjaseinal ning inglifiguuridest selle idaseinal säilinud jäljed on enam-vähem üheaegsed eespool mainitud seinamaalidega Muhu kirikus. Teatavad sugulusjooned kompositsioonis ning selle üksikasjades lubavad oletada ühtede ja samade, seni päritolult määritlemata meistrite osavõttu nende loomisest. Salvator Mundi (õnnistava Kristuse) poolfiguur Ridala kiriku koorivõlvi tipul on aga maalitud hoopis teises, primitiivsemas, kuid ka ekspressiivsemas maneeris ning pärineb nähtavasti alles 15. sajandist. Eesti kunsti ajalugu. 1. köide. I. Tln., 1975, lk. 72-73
Kooriruumi põhja-, ida- ja lõunaseinal ning võlvil on punases ja mustas värvitoonis seinamaali katkeid. Maaling on mitmekihiline, mistõttu üksikelemendid ei ole loogiliselt seotud.
Idaseinal, kinnimüüritud kolmikakna ümarate kaarte kohal on osalt säilinud maalitud telliskivide kontuure. Aknalauast pisut kõrgemal, kummalgi pool keskmist (hiljem sisseraiutud) akent on ratasrist (võrdhaarne rist sõõris). Akende all on kaks stiliseeritud „elupuumotiivi“. Kummalgi pool kolmikakent on ingli kolmveerandfiguur üles tõstetud tiibadega. Vasakpoolsel, noore näoga inglil on lühike, keskelt lahku kammitud juuks, nägu veerandprofiilis paremale, seljas pikkade varrukatega rüü, millel kaelus ja kätised on ornamenteeritud. Paremas, rinnale kõverdatud käes on raamat ning vasakus, küljele kõverdatud käes mingi instrumendi katke. Parempoolsel inglil on pea ja nägu täiesti kustunud. Seljas pikk voldiline rüü. Rinna juurde kõverdatud vasak käsi hoiab raamatut, parem käsi on kõverdatud küünarnukist vasakule kõrvale.
Põhjaseinal domineerivad mitmes kihistuses arhitektuursed vormid. Nõrgalt on märgata tellismüüri kujutist, milles ümarkaarsed nishid. Kolm korda esinevad müürisakmed. Tugevamini esilduvad kolm kolmikkaarset akent nende tipus oleva sõõriga ja palestikku raamiva lainejoonega. Akende all on kaks stiliseeritud sümboolset „elupuud“ ja pisut kõrgemal kaks ratasristi (võrdhaarne rist sõõris). Seina idapoolses osas on ähmaselt näha kahe voldilises rüüs inimfiguuri katkeid.
Lõunaseinas, kuhu hiljem on murtud aken, on arhitektuursed detailid pisut selgemad. Ka selles seinas on kolm kolmikkaarset akent nende tipus oleva sõõriga ja palestikku piirava lainejoonega ning kolm kolmesakmelist müürilõiku. Lõunaseina idapoolne osa näitab väheseid säilmeid kahe inimfiguuri rüüdest.
Domikaalvõlv, mis koosneb kaheksast siilust, on varustatud roietega ning omab võlvikiirus roidesõõri, mille sisse on maalitud „Salvator mundi“ – Jumalisa poolfiguur pikkade juuste ja habemega, laias voldilises rüüs, vasakus käes maailma sümbiliseeriv muna ristiga, parem käsi küünarnukist ette üles kõverdatud, kaks esimest sõrme õnnistamiseks püsti. Pea kohal tekst „SVM“ (olen). Roidesõõr ja roided värvitud sakilise ornamendiga kirjuks.
Mälestise pass. E. Tool-Marran, 1977 (Muinsuskaitseametis).
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 14.04.2008.