Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, B.Lorentz, 1678 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16424
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 567
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti maakirikute uhkeim barokne altarisein, tore näide 17. sajandi puunikerduskunstist.

Sisestatud: 02.03.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929 (nr. 443), 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 567. Altariaed (altarivõrestik) muinsuskaitse all alates 1934 (nr. 786/18)

Sisestatud: 02.03.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Berendt Lorentz (Sten Karlingi atribueering)
Dateering: annetatud 1678
Mõõtmed: Predella kõrgus ca 83 cm, laius ca 210 cm. Moosese kõrgus ca 80 cm, Ristija Johannese kõrgus ca 85 cm, figuurigrupp Armastus? -kõrgus ca 32 cm; figuurigrupp Usk ja Lootus - kõrgus ca 31 cm, laius ca 11, 5 cm, sügavus ca 8, 5 cm; võidupärjaga ingli tiivad
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Predella taandega keskrisaliidil kõhrornamendiga ääristatud tekstikartušil (hele kiri tumedal foonil): Gott zü Ehren und dieser Röttelschen Kirche zür Zierde Hat der Hoch Edelgebohrner Bestrenger Fest und Mann-haffter Herr MAIORHINRICH V KURRSEL Erbher AuffBerghoff Diesen Altar Gegeben Anno 1678 den 1 iuly.
Predella põhjaküljel tuškirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 7 V 567.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Kõikjal nikerddetailidel on näha tugevat vana koikahjustust; vanu ja uuemaid murdumisi ja muid kahjustusi. Altarisein tervikuna määrdunud, tolmunud, vähesel määral sodine.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Üleni rikkalikult nikerdfiguuride ja –ornamendiga kaetud barokne altarisein, mis jaotub predellale toetuvaks kaheks tugevalt eenduva ülakarniisiga korruseks ning tipneb kumera murtud frontooniga, mille tipus seisab täisplastiline Kristus Kõigevalitseja kuju. Kummalgi frontoonikaarel lebav naisfiguur on hoidmas fruktivanikut. Frontooni murtud keskosa, mis moodustab Kristusele pjedestaali, toetab atlant, kelle pea kohal priske laiali tiibadega puto. Frontooni allosas keskel merekarbimotiiv. Altariseina kumbagi korrust kannavad kaks paari lehtkapiteeli ja rullisornamendiga sambaid. Alumise korruse põhjapoolses sambavahes seisab keerubile toetuval pjedestaalil täisplastiline käsulaudu vastu rinda suruva Moosese kuju, lõunapoolses sambavahes aga Ristija Johannes, parem käsi üleval, rinnale tõstetud vasakus käes hoides Pühakirja, millle peal lebab Jumala Tall. Figuuride peakohal on baldahhiinina merekarp.
Alumise korruse keskmes on püstlaudadele maalitud „Püha õhtusöömaaeg“ (reg. nr. 16443) sügavas väätraamistuses. Nii korruste vaheline kui ka ülakarniis on allküljelt azhuurse väänlaga ornamenteeritud ja neile karniisidele kinnituvad eenduvas asendis kokku 7 kannatusatribuutidega inglit.
Ülakorruse keskmes ovaalse pärjatud pinna ees eenduvas asendis Ristilöödu täisplastiline kuju lamedal ristil, pea kohal rullis otstega nimesilt INRI. Mõlemal korrusel on fantaasiaküllase põimingu moodustavad küljekaunistused, mille motiivide seas viinamarjakobar, fruktid, kõhr, maskaroon, keerdsabaline näkk. Ülakorrusel on küljekaunistuste ette asetatud hardalt palvetav täisplastiline kuju (kumbki erinev), allkorrusel aga kahe lapsega naist kujutav figuurigrupp (Armastus?; Anna laps-Maarja ja Kristuslapsega?) põhja pool ning lõuna pool risti ja ankruga naisfiguur (Usk ja Lootus, figuuri tagaküljel värvisondaažid 1988.a. – punane, kuld (restauraator E. Peets); mardik-kahjustuse jälgi).
Predella kohale jääva karniisi alumine külg on kaetud fruktikimpudest ja maskaroonidest moodustuva dekooriga, millele eenduvalt kinnituvad 4 sireenibüsti, aga keskel võidupärjaga ingel (tiivad lahtised), ülaserv kullatud, halli kattevärvi alt paistab kohati hõbetis). Predella taandega keskrisaliidil kõhrornamendiga ääristatud tekstikartušš. Predella eenduvail nikerdpinnaga külgrisaliitidel kannab lendav ingel polükroomset vappi. Põhjapoolse vapi kilbil on kolmest noolest läbistatud metssea kujutis (Kursell), lõunapoolsel, altariseina kinkija abikaasa vapil aga diagonaallint 3 püsti asetseva kalaga ning lindist paremal all 3 ja vasakul üleval 4 kera. Inglid erinevad teineteisest.
Algselt maalitud ja rikkalikult kullaga kaunistatud (EAA f. 1249, nim. 2, sü. 1, lk. 2 – 1683. a. inventaarium) altarisein on üleni kaetud halli ja tumehalli õlivärviga, ornamendidetailid ja sambatüved - kullatisega; aadlivappidel kasutatud ka punast ja lõunapoolsel veel ka sinist ja helesinist värvi.
Altarisein toetub altariga ühekõrgusele kivisoklile. Altarit katval mensal Kristuse haavu sümboliseerivad 5 risti ei ole raiutud, vaid sissekriibitud. Altari lõunakülg niiskunud ja on kaetud rohevetikaga.
Altariaed on kuuetahulise põhiplaaniga, väljaulatuv karniis on välisküljelt profileeritud ja akantusäärisega, altpoolt kaunistatud akantusliistuga. Karniis toetub azhuursete balustertahvlite (kokku 8) vahekohtades 8 putopeale (kõrgus ca 13 cm, laius ca 7 cm; kõik erinevad; etteulatuvad näodetailid – ninad, lokid - kulunud) ja lehtkapiteeliga ümarsambale (kapiteelidelt detaile puudu). Altaripoolseimad raamtahvlid kujundatud balustriteta ning vahesammas lehtkapiteelita; samba kohal on putopea asemel nikerdleht (kõrgus ca 13 cm, laius ca 6 cm ja ca 6, 5 cm); põhjapoolne karniisialune akantusliist (pikkus ca 67 cm) lahti. Altariaia esikülje keskmes võretahvli asemel kaksikvapp ülestõstetud kätega inimfiguuriga keskel. Vapikilpidel samad kujutised kui predella vappidel. Altarivõre on värvitud halli ja valge õlivärviga. Värvikadusid ja määrdumist kõikjal, eriti kulunud karniisi pealispind, samuti on naelaauke ning eenduvailt nikerdpindadelt murdunud (ärakulunud) detaile. Altariaed on tapitud plankude abil kinnitatud altari külge.

Kunstiteadlase Sten Karlingu atribueeringu järgi peetakse altariseina valmistajaks Tallinna tislermeistrit Berendt Lorentzit.

Algne maal “Püha õhtusöömaaeg” oli alates aastast 1858 asendatud Charlotte von Kurselli kingitud maaliga “Kristus ristil” (õli, lõuend) – EAA f. 1249, nim. 1, sü. 28, lk. 36). See maal varastati 27./28. aprillil 1995.
Pahkmikstiili harrastanud meistritest olgu veel nimetatud Berendt Lorentz, kelle arvatavatesks töödeks on dekooririkkuses mõjuv, kuid üksikasjades jämedavõitu ning figuurikäsitluses abitum Ridala kiriku altar ja triumfipalk koos Kolgata-grupiga (1678). Eesti kunsti ajalugu. 1. köide. I. Tln., 1975, lk. 123
…Predellalt kerkib altariseina lai keskosa, mille keskel on maal: „Kristus ristil“ neljakandilises, rikkaliku taimornamendiga nikerdraamis. Maaali keskel kõrgendikul on ristilöödu, pea kallutatud poolprofiilis vasakule alla, jalad pööratud poolprofiilis paremale. Ees vasakul seisab violetses kleidis ja sinises rüüs naisefiguur poolprofiilis paremale. Risti jalamil istub kollases kleidis ja sinivioletses rüüs naine ja tema taga pikkade juustega ja punases rüüs noormees en face, kes hoiab kätel rohelist rüüd. Vasakul taamal künka taga on näha ratsurit kiivris ja paremal halli habemega mehe poolfiguuri. Foonil on maastik linnaga.
Maali flankeerivad kummalgi küljel kaks sammast, mille vahel seisev mehefiguur: vasakul pikas rüüs, pikkade juuste ja pika habemega mees – Mooses, kes hoiab käte vahel käsulauda. Paremal küljel seisab loomanahka riietatud mees – Ristija Johannes, kelle parem käsi üles vasakule kõverdatud ning vasak käsi raamatuga rinna kohale kõverdatud ning sellel lamav lambatall. Figuuride pea kohal on merekarp ning jalgade all konsoolpeake. Keskosa külgi raamib kaarjas nikerdosa, mille rikkaliku nikerdornamendi keskelt kerkib sireen – ussikehaga, pikkade lokkis juuste ja pärjaga peas. Kirjeldatud keskosa kroonib lai profileeritud karniis, millelt eenduvad viis peaaegu täisplastilist inglit, käes Kristuse ristilöömist sümboliseerivad piinariistad.
Laia keskosa kohal kerkib kitsam ülaosa. Keskel, ovaalse raamistuse foonil on skulptuur „Kristus ristil“, pea kohal tekstilint tähtedega INRI ja sellest pisut kõrgemal keerub. Ülaosa flankeerivad topeltsambakesed, mille kõrval, kummallgi pool üks pikas rüüs naisefiguur en face. Ülaosa kroonib topeltkarniis (risaliit), kummalgi pool ingel ja selle pea kohal keerub. Nurkadel pikkades rüüdes inglid, vasakpoolsel käte vahel higirätt ja parempoolsel redel.
Altariseina kroonib keskel postamenditaolisel alusel seisev Kristuse täisfiguur en face, kiirtepärjaga ümber pea, paremas ülestõstetud käes mõõk, vasakus ette kõverdatud käes maailma sümboliseeriv muna, millel rist.
Mälestise pass. E. Tool-Marran, 1980
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 30.04.2009.