Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, E.Thiele, 1656 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16425
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 568
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstitöö, mille on valmistanud Eesti barokse puunikerduskunsti juhtiv meister Elert Thiele.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929 (nr. 444); 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 568

Sisestatud: 14.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Elert Thiele, Tallinn
Dateering: 1656
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 124 cm, uksepiida kõrgus karniisini 197 cm, ukse pealiskartusi laius 89 cm, kõrgus max ca 41 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): vahekarniisi kohal tekstivöönd (kuldne tekst mustal foonil): Gehorchet ewren Lehrer Und Folget ihnen Deu sie Wachen Ober ewre Seelen als die da Rechenschafft dasur Geben sollen. Ebrer: 13.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Algselt polükroomse kantsli nüüdisaegne värvkate - hall, detailid markeeritud kuldsega, kuldset värvi ka sambad. Kantslis hulganisti suuri torkeauke kõikjal. Määrdunud, kusjuures eriti määrdunud ja kulunud korpuse ülakarniisi pealispind.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Rikkaliku kujundusega barokk-kantsel, mille kinkis Christoffer von Kursell koos abikaasaga (sünd. Ungern-Sternberg) 1656. aastal. Kantsli on teinud Tallinnas tegutsenud viljakas tislermeister ja puunikerdaja Elert Thiele. Põhiplaanilt viietahulise kantsli korpuse neljal küljel ja trepi ülarinnatise küljel kõhrornamendiga pealistatud nishis on Kristuse ja nelja evangelisti kujud, tahunurkades aga, allosas samuti kõhremotiiviga kaunistatud, ümarsambad, mis tipnevad voluutja kapiteeliga. Sambakapiteelidele toetuva vahekarniisi kohal tekstivöönd. Kantslikorpus päädib laia karniisiga, mille all stiliseeritud munavööt ja neljas tahunurgas nikerdatud keerubipea (kõrgus ca 16 cm), põhjapoolseimas nurgas keerubi asemel poolik maskaroon. Sokliosas ovaalsel maalitud pinnal iga nikerdkuju nimi. Kujud (põhjapoolt alates):
1. Evangelist Matteus - S: MATTEUS - pikahabemeline vanem mees pikas rüüs, vasak jalg etteastes, pea veidi kallutatud vasakule, vasak käsi hoiab avatud raamatut, sulg sõrmede vahelt murdunud, paremal väike inglifiguur tindipotiga, ingli parem tiib kadunud. Kõrgus ca 39 cm.
2. Evangelist Markus – S: MARCUS – lõuahabemega mees, drapeeritud pikka rüüsse, kergelt vaatega üles paremale, vasak jalg etteastes, vasaku käega hoiab avatud raamatut, parema, ettesirutatud käe nimetissõrm ja väike sõrm murdunud, parema jala kõrval volüümikas lõvipea en face. Kõrgus ca 39, 5 cm.
3. Kristus – SALVAT: MVDI – pikka rüüsse drapeeritud lokkisjuukseline lõuahabemega mees, peapöördega paremale, parem käsi õnnistavalt tõstetud (ülestõstetud 2 esimest sõrme murdunud), vasakus käes riigiõun (rist keralt murdunud), vasakul säärel 2 roostes naelaauku. Kõrgus ca 39 cm.
4. Evangelist Luukas - S• LVCAS - nööbireaga vammuses luider mees, kergelt kummargil vasakule, vasak jalg etteastes, parem käsi (käelaba kadunud) sirutub avatud raamatu kohale, mis toetatud vasakule põlvele, vasaku jala kõrval härja pea. Kõrgus ca 39 cm.
5. Evangelist Johannes – S:IOHANNES• - lokkisjuukseline noormees, pea kallutatud paremale, parem jalg etteastes, vasakule puusale toetab suurt raamatut, vasaku jala ees ülestõstetud tiivaga kotkas. Kõrgus ca 39 cm.
Kantslikorpuse kagunurga all nikerdatud viinamarjakobar (kõrgus ca 13 cm). Korpus tugineb neljakandilisele balustrisarnasele jalale (kõrgus 126, 5 cm), mille allosa külgede kaunistuseks õhuke teemantlõikeline tahvel (ca 26, 5 x 16 cm). Kantslisse viib järsk 7 astmega trepp. Lihtsa tahveldisega trepirinnatise allserv voluutja ääristusega. Kantsliukse pealispiit lõppeb munavöödiga kaunistatud karniisiga, mille peal kõhre- ja voluudimotiivilises ääristuses ovaalne tekstikartush. Tekst kirjutatud valge värviga: Der Herr behüte dei=nen Ausgang und Eingang von nun an bis in
Ewigheit Psalm 121, 8.
Kantsli kohal kuustahkne kõlaräästas, mis ääristatud sakmelise karniisiga. Neljas tahunurgas kuuest keerub, põhjapoolseimas maskaroon, idapoolseim keerub (trepi kohal) asendatud ornamentaalse detailiga. Kõlaräästa küljel tekstivöönd (kuldne tekst mustal foonil): Ruse Getrost Schone Nicht Erhebe deine Stimme Wie Eine Posaune Und Ver dige Meinem Volck Ihr übertreten und den Hause Jakob ihre Sünde. Esa: 58. Kõlaräästa pealmiku moodustavad 5 akantusväätjat roiet, mis lõppedes linnupeakujulise motiiviga, koonduvad keskel ümbritsema karniisiga postamenti, millel seisab täisplastiline Kristus-Võitja kuju. Ülestõusnu pead ümbritseb kiirtepärg, ta parem käsi on sirgelt ette sirutatud, vasak toetab pikavarrelist risti. Kõlaräästa serval roiete vahekohtades voluudimotiivilised, maskarooniga keskel, kaunistused.
Kantsli ja kõlaräästa vaheline sein kaetud puitpaneeliga. Selle külge naelaga löödud kantsli annetajate kaks väheldast nikerdvappi: Kurselli (vapikilbil külgvaates metssiga, läbistatud kolmest noolest; vapikilbi kohal kroonitud raudrüükiiver, ümbritsetud nikerdatud akantusdekoorist) ja Ungern-Sternbergi (vapikilbil kolm stiliseeritud liiliat ja 7 taaveti tähte; vapikilbi kohal kroonitud raudrüükiiver, ümbritsetud lamedast akantusmotiivilisest nikerddekoorist; krooni kohal stiliseeritud nikerdliilia).
Kurselli vapi värvid: punane, must kuldsega. Vasak akantus täiesti lahti murdunud, krooni esiserv murdunud. Mõõtmed ca 36 x 32, 5 cm. Ungern-Sternbergi vapi värvid: koobaltsinine, punane kuldsega. Krooni esiserv ja näovõre murdunud, vasak akantus lahtimurdunud. Mõõtmed: kõrgus koos liiliaga 51 cm, ilma 35, 5 cm, laius ca 32, 5 cm. Mõlemil vapil detaile kinninaelutatud (naelad roostes); värvi- ja kullatise tugevad kaod, irdumine kestab.
Vappide seisukord on avariiline.
Korpuse ülakarniisile on kruvitud 2 reguleeritava kõrgusega kollasest metallist kahetulelist kantslilühtrit (E. Drossi kataloogist) laiusega 24 cm. Mõlemal puudub tüvise otsanupp; mõlemad mustunud ja küünlarasvaga määrdunud.

Väga maitserikas nikerdatud barokstiilne kantsel moodustab koos võidukaare vahepuu ja altariga ühise kompleksi, kuna need esemed on ilmselt ühe ja sama meisti töö… Tegelikult kantsel koosneb viiest väljast, millede ülemisel serval jookseb minusklitega kiri… Kirja katkestavad nurkadel inglipea motiivid. Iga serval, inglipeade all on nikerdatud kapiteeli ja rikkalikult kaunistatud alumise osaga ümmargune sammas. Iga samba kohal oli kantsli all varemalt kantsli all ääres viinamarja kobara motiiviline nupp, praegu säilinud vaid üks. Kantsli külgi kaunistavad huvitavate raamingutega poolkaarelistes nisides asetsevad nikerdatud kujud… Kujudest väärivad eraldi esiletõstmist S:Luukas ja S:Johannes oma suurepärase kunstilise ekspressiooni tõttu. Kantsel ise tugineb võrdlemisi lihtsaprofiililisel neljatahulisel sambal… Kuuetahulise kõlaräästa alumise serva viiel kandil on minuskelkiri (kuuenda kandiga kinnitub kõlaräästas seina külge)…. Kiri on kõlaräästa nurkadel katkestatud nikerdatud inglipeamotiividega. Iga kõlaräästa katuseserva kohal on voluutide ja fauninäo motiividega kaunistatud dekoor. Katuse keskel kerkib sammas, mille otsas seisab pika varrega risti käes hoidev Kristuse kuju. Sammas on katuse nurkadega ühendatud linnupea motiiviliste ribidega. Kõlaräästa ja kantsli vaheline seinaosa on kaetud laudvooderdusega, mis oma barokiilmelise käsitluse tõttu osutab ühte saamisaega kantsliga. Sellel seinal asuvad kaks väheldast nikerdatud vappi, milledest vasakpoolne kuulub Ungern-Sternbergile, parempoolne Kursellile… Kantsli ja võidukaare vahepuu ning juurekuuluva värviline ilme on altari omaga sarnane, nimelt heledam ja tumedam hall, kohati dekoreeritud kullaga ning musta värvi esinedes kirjataustal; kuid ilmselt mitte algupärane, vaid mõne hilisema remondi puhul omandatud. Algupäraselt on ta kirjult maalitud olnud. J. Naha. Ridala kirik. 1939 (1942)? (Käsikiri MKA arhiivis)

So finden wir sie an der Kanzel in Röthel wieder, die kurz vor 1656 von Christoffer von Kursell und seiner Gemahlin, geb. von Ungern-Sternberg, gestiftet worden ist. Die Köpfe haben dieselbe Ausdrucksfülle wie die der Konsolen; Gesten und Haltung verstärken den Ausdruck, wo es gilt, bei Christus die Majestät, bei Markus die Konzentration, bei Johannes die visionäre Verzückung darzustellen. Mit besonderer Meisterschaft sind gerade diese Figuren geschnitzt, während die des Matthäus eine schwächere Arbeit ist... Die Kanzel ist übrigens ein interessanter Beweis für die Verteilung der Arbeit zwischen dem Bildhauer und seinem Gehilfen. Die Knorpelformen am Schalldeckel und rund um die Nischen sind nämlich sehr grob und summarisch geschnitzt. Die Kolonnetten sind vom selben Typus wie die der Empore vom Jahre 1654 in der Nicolaikirche, die Schaftverzierungen sogar genau nach demselben Muster geschnitzt. Aber die Qualität ist, wie ersichtlich, eine ganz andere: sie ist grob und hölzern. S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 212 – 216
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 30.04.2009.