Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Võidukaare grupp ja vahevõre, B.Lorentz, 1678 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16426
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 569
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.09.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Skulptuur, Sisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Eesti maakirikute toredaimasse baroksesse kooriansamblisse kuuluv 17. sajandi polükroomne puunikerdustöö.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929 (nr. 445), 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 569

Sisestatud: 14.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Berendt Lorentz, Tallinn
Dateering: 1678
Mõõtmed: vahevõre kõrgus ca 243 cm, võresamba kõrgus 158 cm, N-poolse võreosa laius 81 cm, koos karniisiga 91 cm, S-poolse võreosa laius 104, 5 cm, koos karniisiga ca 114 cm.külgava raamtahvel 62, 5 x 36, 5 cm (põhjapoolne) ja 63, 5 x 56, 5 cm (lõunapoolne).
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Vahevõre kulunud, mustunud, koi- ja naelaaukudega.. Eriti keskmised sambad üleni naelaauke täis. Lõunapoolseima samba müüripoolne külg kahjustatud, sokkel kõdunenud, ääreliist puudu.
Tükk vasakpoolsest akantusest murdunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kooriruumi pikihoonest eraldavat nikerdustega vahevõret, mis valminud altariseinaga samal ajal ja samas teostuslaadis, peetakse kunstiteadlase Sten Karlingu atribueeringu järgi samuti Tallinna tislermeister Berendt Lorentzi tööks.
Võidukaaretala moodustava ülakarniisiga vahevõre jaotub laiaks keskavaks ja kaheks erineva laiusega (lõunapoolne laiem) kitsaks külgavaks. Kunstiliselt kujundatud on vahevõre pikihoonepoolne külg. Võidukaaretala peal suur nikerdatud krutsifiksgrupp ning kaks vappepitaafi. Esiküljelt nikerdustega kaunistatud kandeplangud on varjatud nelja ümarsambaga, millel lehtkapiteel ja allosas rullisornament (esikülgel lokkispäine naerusuine keerub; igaüks detailides erinev). Sammaste nelinurkse sokliosa kolm nähtavat külge kaetud samuti rullisornamentaalse nikerdreljeefiga – keskava ääristavail soklitel maskaroonimotiiv. Külgavade allosa sulgeb püstlaudadest tahveldis, mis päädib karniisiga (allküljel akantusdekoor) ja mille esikülg jaotub kaheks profiilliistuga ääristatud väljaks. Alumine (ca 24 x 58 cm) väljadest täiesti lihtsa kujundusega, ülemisel (ca 65 x 57 cm) on liistuga ümbritsetud pind kujundatud voluutjaks kaaravaks, mida ääristab pindmine nikerddekoor eenduvate detailidega ja kõrgreljeefsete kahe keerubi (ülanurkades; põhjapoolsel parempoolne keerub murdunud) ning maskarooniga (ülal keskel).
Võidukaaretala ülakarniisist allpool azhuurne nikerdvöönd – õie- ja väänlamotiiv, millele on lisatud kaks külgvaates inimfiguuri ning maskaroone; värvid hall ja kuldne. Selle all tekstiriba (kuldsed tähed mustal foonil): PAX INTRANTIBUS Zu Ehre Gottes und zierde dieser Kirchen hat der Hochwohlgeborne Herr BARON FABIAN ERNEST VON UNGERN-STERNBERG dieses gegeben im Jahre 1678 SALUS EXEUNTIBUS.
Sammaste joonel ning keskava keskmes kinnitub võidukaaretala küljele viis laialisirutatud tiibadega konsoolinglit (max pikkus 35 – 38 cm, laius ca 9 cm, tiibade laius ca 54 – 57 cm; keskmisel vasaku tiiva pikkus 35 cm, laius ca 13 cm. Paremalt teise ingli vasak tiib murdekohaga). Inglid detailides erinevad, kuid kõik nad on naerusuised, kaelas pärlikee.
Võidukaaretala tagaküljel (idaküljel) tekstiriba: Wie Moseß in der Wüsten eine Schlange erhöhet hat also muss der Menschen Sohn erhöhet werden, auff daß alle die an Ihn gläuben, nicht verlohren werden, sondern daß ewige Leben haben. Johannis am III Capittel
Praegune põhivärvkate hall, nikerdused markeeritud kuldsega, tekstid mustal taustal kuldsete tähtedega. Lõunapoolseil sambasoklitel ja alumisel profiilraamiga ümbritsetud väljal näha roosakaspunase värvi (sh marmoreering) jälgi.

Kolgata grupp: Kristus ristil, külgfiguuridest põhjapoolsem peaks olema Maarja, lõunapoolsem Johannes, kuid mõlemad kujutatud pead ja õlgu katvasse rätti drapeerituna, otsekui oleks tegu kahe naisfiguuriga. Kristus täisplastiline, külgfiguuride tagakülg lamereljeefne. Ristilöödul on jässakas keha, laiad ümarad puusad; niudevöö kinnis paremal puusal; jalalabad naelutatud ülestikku, parem peal. Käed väga pikad, laiali. Lopsakad pikad juuksed laineliselt lokkis, samuti kaheks hargnenud lõuahabe. Näol malbe ilme, silmad suletud; okaskroon sarnaneb turbanilaadse peakattega. Nimesilt •I•N•R•I• paikneb ristipuul horisontaalselt, sildi otsad kergelt ettepoole kaardu. Ristipuu laius 15, 5 cm, paksus 6 cm. Põhjapoolsel figuuril (kõrgus ca 107 cm, laius 31 cm) käed rinnal ristatud, vaade otse ette. Nöörvööga vöötatud, pead ja õlgu katva rätiga ühepikkuse pealisrüü keskelt tunduvalt lühem alläär langeb laiade voltidena. Lõunapoolsel figuuril (kõrgus ca 108 cm) vaade üles, nägu ümarikum ja kael jämedam. Parem käsi tõstetud rinnale, vasak vööjoonel hoidmas pead ja õlgu katva drapeeringu otsa , mis lamedate voltidena langedes katab figuuri kõhtu, varjates nöörvöö. Kannab ühtlase pikkusega lühikest pealisrüüd. Kõik kolm kuju üleni halli värvi ja tihedasti täis koiauke.
Ungern-Sternbergi vappepitaaf (põhjapoolne; kõrgus 137 cm, laius 67 cm). Neljaks väljaks jaotatud vapikilbi südamikuks kuldne taaveti täht; kahel koobaltsinisel väljal 3 kuldset stiliseeritud liiliat, kahel väljal punane heraldiline roos kolme rohelise lehega. Vapikilbi kohal kõrvuti kaks kroonitud raudrüükiivrit (hall, kuldne, punane). Vapikilpi ja kiivreid ümbritseb nikerdatud akantusdekoor (koobaltsinine kuldsega). Ühe kuldse krooni kohal vertikaalsed sinine ja kuldne tiib, nende vahel halli värvi põiming Teise kohal kaks polükroomset paabulinnusulge, nende vahel taaveti täht. Vapikilbi all tekstikartush (kiri hallil mustaga): Der Hochwahlgebohrne Herr Fabian Ernst v. Ungern-Sternberg Freyherr zu Pürckel, Ernherr auff Kidepeh, Lechtigal undt Maxberg Ihre Königl: Majt. Zu Schweden wohlbestalter General Adjutant zu Rosz 1678 . Vanu koiauke, mõni naelaauk.
Wrangeli vappepitaaf (lõunapoolne, kõrgus tiibadeta ca 80 cm, laius 70 cm): hallil kuldsega ääristatud vapikilbil must müürisakmedetail. Vapikilbi kohal kroonitud raudrüükiiver (hall, kuldne, punane), millest kasvavad ülespoole kaks halli vertikaalset tiiba. Vapikilpi ümbritseb nikerdatud akantusdekoor (hall, must). Vapikilbi all stiliseeritud väädiga ääristatud tekstikartush (must kiri hallil foonil): Die Hochwohlgeborne Frau Elisabeth Dorothea v. Wrangel, Frau auff Kidepeh, Lechtigal u. Maxberg 1678 .

Triumfikaare sisse ehk selle üle asetati keskajal suur krutsifiks… See komme on püsinud weel kaua peale usupuhastust, mille tõenduseks wõib nimetada… Ridala kirikut. Wiimatinimetatud kirikus on kunstnik, nagu see on sagedasti juhtunud, ilma habemeta Johannese kujust walesti aru saanud ja teda ka naisterahwana kujutanud. H. Kjellin. Usupuhastus ja kiriklik kunst Eestis. Usupuhastus eestlaste maal.
Tartu., 1924, lk. 227
Väga maitserikas nikerdatud barokstiilne kantsel moodustab koos võidukaare vahepuu ja altariga ühise kompleksi, kuna need esemed on ilmselt ühe ja sama meisti töö. Ka ajaliselt sobib see, kuna nii altaril kui võidukaare vahepuul leidub sama aastaarv 1678. Võidukaare laius on 5, 2 m, sellest täidab 1, 2 m kantsli laius. Võidukaare vahepalgi ülemise serva kõrgus põrandast on 2, 9 m, sama ka kantsli ülemise serva kõrgus… Võidukaare palgil asuva Krucifixi kõrgus on 2, 7 m, selle kõrvalkujud 1, 1 m, vapid 1, 3 m kõrged… Kantsli ja võidukaare vahepuu ning juurekuuluva värviline ilme on altari omaga sarnane, nimelt heledam ja tumedam hall, kohati dekoreeritud kullaga ning musta värvi esinedes kirjataustal; kuid ilmselt mitte algupärane, vaid mõne hilisema remondi puhul omandatud. Algupäraselt on ta kirjult maalitud olnud. J. Naha. Ridala kirik. 1939 (1942)? (Käsikiri MKA arhiivis)

…Als die Einrichtung der Kirche nach etwas mehr als 20 Jahren mit dem erwähnten Altaraufsatz samt dem Altarschrank und einem Triumphbalken vervollständigt wurde, war die Detailausführung kaum von grösserer Feinheit als in den dekorativen Partien der Kanzel. Doch hat der Meister Thieles ganzes Repertoire benutzt und ein Ensemble von grösster dekorativer Wirkung erzielt. Die sshwungvolle Anordnung, die lebensvollen Details, die frohen Farben ersetzen die formale Eleganz, und das Ganze ist ein Stück pompösen Bauernbarocks geworden. Stolze Inschriften und Wappenschilde pragen, und man hat sogar gewagt, dem Christus und den Trauernden auf dem Triumphbalken die Gesichtszüge der Stifter – Fabian Ernst von Ungern-Sternberg und seiner Gemahlinnen – zu geben… In seiner Komposition bewahrt der Altaraufsatz, wie auch die Chorschranke, die Traditionen aus Heinzes Tagen… S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 239-243

Pahkmikstiili harrastanud meistritest olgu veel nimetatud Berendt Lorentz, kelle arvatavatesks töödeks on dekooririkkuses mõjuv, kuid üksikasjades jämedavõitu ning figuurikäsitluses abitum Ridala kiriku altar ja triumfipalk koos Kolgata-grupiga (1678). Eesti kunsti ajalugu. 1. köide. I. Tallinn., 1975, lk. 123
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 14.04.2008.