Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kurselli vapp-epitaaf, 1679 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 16427
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 570

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 26.02.20

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Epitaaf, Vappepitaaf.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud barokse puunikerduskunsti meistriteosena, ühena vähestest maakirikuis olevaist 17. sajandi polükroomseist vappepitaafidest.

Sisestatud: 14.04.2008.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934 (nr. 786/3); 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 570.

Sisestatud: 14.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Tallinna puunikerdaja Christian Ackermanni töökojas
Dateering: 1679
Mõõtmed: laius max ca 150 cm, parempoolse ingli kõrgus ca 82 cm (koos pjedestaaliga), vasakpoolsel 87 cm (koos pjedestaaliga), daatumiga perekonnavapp 23 x 18, 5 cm, keerubi laius max 49, 5 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Christoffer von Kurselli, kes suri 1679. aastal suuremõõtmeline ja rikkaliku kujundusega vappepitaaf algselt 16 (alles14) väikese suguvõsavapiga. Tõenäoliselt on vappepitaaf teostatud 17. sajandi lõpupoole viljakaima Tallinna puunikerdaja Christian Ackermanni töökojas, kuid mitte Ackermanni enese poolt. Mustjassinisel tagapõhjal paikneval kuldsel vapikilbil vasakule hüppav kolmest noolest läbistatud must metskult (kihv murdunud, kullatises kadusid). Vapikilbi kohal hall kuldsete ääristega raudrüükiiver kuldse krooniga, selle kohal püsti kolm hallivärvilist noolt. Tagapõhja ääristab roosiväät, mida katavad täisplastiliselt nikerdatud sõjariistad, lipud ja trummid jms. Samasse kinnituvad ka väikesed suguvõsavapid, millest kuus poolikud; vasakpoolsel alumisel (Kursel) suguvõsavapil valgel kartushil musta värviga: XVII s/в. Kummalgi küljel kõrgreljeefne täispikkuses ingel. Parempoolne hoiab vasakus käes roosiõit, vasak õlg paljas, üle parema õla hall kuldsega ääristatud rüü, vasak etteulatuva jala labaots murdunud. Vasak ingel samasuguses hallis kuldsega ääristatud rüüs, mõlemad õlad kaetud; parema käe sõrmed murdunud. Mõlemal inglil pruunid lühikesed lokkis juuksed, kitsad punased huuled, õrnroosad põsed, silmad sinised. Vappepitaafi allosas kuldse põhjaga tekstikartushil musta värviga kiri:
Ihrer Königl. Mayeß. V. dero Reiche Schweden wohlbestalter Rittmeister Der hoch Edelgebohrner Fest u. Mannhaffter Herr, herr Christoffer H. Kursel, Erbgesessen auf Pargel. Ist gebohren Anno 1650 und in Ihro Königl. Mayes. Dienst Anno 1679 den 21 January mit Einem dötlichen Schuss in Preussen vom seinde beschiret. Den 6 February an der Wunde. In Ryga sanfft u. Sehlig gestorben. Seineß alterß 28 Jahr 6 = Monat
Kartushi ümbritseb nikerdatud kõhre- ja akantusdekoor, all keskel pruunijuukseline valgepalgne roosade põskede ja siniste silmadega keerub. Laialdaselt esinevad värvikaod on kinnitatud restauraatori poole (Marike Laht, 1994-1995), kuid vähesel määral esineb uusi irdumisi. Määrdunud allapudenenud krohviga ja mõne linnuväljaheitega.
Paikneb lõunapoolsel perekonnarõdul seina ääres. Kuni 1905. aastani – koori põhjaseinal.
Oli aastast 1975 hoiul Haapsalu Koduloomuuseumis (Läänemaa Muuseum), kirikusse tagastati peale restaureerimist 1995.

Varemalt rippusid kooriruumi põhjaseinal kolm vappepitaafi. 1905.a. on nad sealt kõrvaldatud ja asetsevad praegu lõunasissekäigu kohal asuval väikesel rõdul. Vapid, mille saamisaeg on kõigil 17. as. lõpuveerand, kui aluseks võtta määramisel omaniku surmaaastat, seega sama, mis muulgi kiriku rikkalikul samaaegsel sisustusel. Vapid on oma üldilmelt teatud määrani ühtuvad – nad on kõik väga rikkalikult, isegi ülekuhjatult kaunistatud nikerdatud ornamentide ja kõiksugu detailidega. Võttes neid aga lähemale vaatlusele, leiame neis mõndagi erinevat. Maitselt ja käsitluselt on neist parim Kurselli oma, mis on ühtlasi vanim. Eriti hää on seal kõrvorvandi motiivilise kaunistusega kartouschi raaming. Vapi peakuju on kilbil asetsev siga kolme noolega. Kilp on ülevalt dekoreeritud raudkiivriga, millel kordub kolme noole motiiv. Dekooris esineb, viidates pühendatu sõduri surmale, kilbi alumises osas mitmesuguseid relvi. Kogu kompleksi piiravad 16 väikest vappi. Külgedel on nikerdatud konsoolidel kaks vappikandvat ingelt, vasempoolne mehe, parempoolne naise kujuline. Epitaafi all osas asub ülalmainitud raamistuses kartouch, mille allääres tiibadega inglipea… J. Naha. Ridala kirik. 1939 (1942)? (käsikiri MKA arhiivis)

Wir denken an Christoffer Kursels wappen vom Jahre 1679 in der Kirche von Röthel. Die Arbeit ist nicht bestimmt nicht von Ackermann eigenhändig ausgeführt worden, sie gibt aber ganz sicher seine Kompositsion wieder. Das Niebeneinander von Knorpel und Akantusblättern ist ja für Ackermanns früheste Wirksamkeit bezeichnend und die Komposition stimmt beinahe genau mit Ackermanns bekannten, etwas späteren Begräbniswappen überein. Hier hat sicherlich ein ihm nahestehender Meister, etwa Johann Gieseken oder ein anderer, gearbeitet; dass der Mann aber kein ausgelernter Bildhauer war, geht aus den schlecht geschnitzten Figuren hervor. Der Verhältnis scheint ungefähr dasselbe gewesen zu sein, wie an der in Luggenhusen. Unter den Begräbniswappen nimmt das Epitaph von Röthel dieselbe Stellung ein wie der Altarausatz von Luggenhusen auf seinem Gebiet. S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 316
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 30.04.2009.