Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kann, 19.saj. (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 16445
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 253-a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstipäraselt kujundatud kiriklik tarbeese 19. sajandist.

Sisestatud: 15.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates 1995. aastast (253-a).

Sisestatud: 15.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, trugitud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: kõrgus 36 cm, kõrgus kaaneta 25, 8 cm; suudme Ø 11, 8 cm, jalami Ø 11 cm; ulatus tilast sangani ca 25 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Põhja all muuseumi paberkleebis: Aj. 250: 2.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Harvaesineva kujuga kõhukas pikakaelaline veinikann ümmargusel profileeritud jalamil. Kael ja keham rõõnelised, kaas kooniliselt kumer ja tipneb külgejoodetud ristikheinalehtristiga (kõrgus koos jalamiga ca 5 cm). Kõrge kaarega sang lapiku läbilõikega. Tugevasti eenduvat tila kattev kaas 2/3 pikkuses avatav (kinnitatud hingele; avaneva osa pikkus ca 3, 8 cm). Oli 1975. aastal hoiule antud Haapsalu Koduloomuuseumi (Läänemaa Muuseum), kust tagastati kogudusele 1993. Põhja all muuseumi paberkleebis: Aj. 250: 2. Hõbetis kannu pealispinnal üleni laiguliseks oksüdeerunud; mahakulunud tilakaane servast. Sees hõbetis kulunud kehami osas, kusjuures põhjast kulunud messingi paljandumiseni.
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 15.04.2008.