Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seinalühter kahe tulega, 1929 (messing)
Mälestise registri number 16447
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 255-a
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Seinavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui näide omaaegsest kodumaisest kunstilise kujundusega kirikuinventarist.

Sisestatud: 15.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates aastast 1995 (255-a).

Sisestatud: 15.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Dross, Tartu
Dateering: 1929
Mõõtmed: seinaplaadi Ø14, 8 cm, haara diagonaalpikkus ca 20, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Seinataldriku allservas graveeritud annetustekst: 31. X 1929 surnud Jaan Rõõmus’e mälestuseks ta poegade poolt.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Messingist valatud ja trugitud seinalühter kahele küünlale (sarnane kui reg. nr. 16446 ja kaks samasugust, kuid annetustekstita lühtrit koorirõdu idasammastel). Ümara profileeritud seinataldriku keskele kinnituvad jäigalt kaks S-tähe kujulist lameda profiiliga valuhaara, mis lõpevad vaasikujuliste küünlapiipude ja nõgusate profileeritud rasvataldrikutega.
Lühter paarikust mustunum, seinataldriku ülaosas puudub rist ja on väike mõlk.
Paikneb lõunarõdu idast kolmandal sambal.
Sellist seinalühtrit sai tellida Tartu ettevõtja Eduard Drossi müügikataloogist (Katalog u. Preiskurant der Anstalt für Kirchengeräte u. Ornamentik) – 1915. aasta kataloogis nr. 43
Koostas Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 15.04.2008.