16604 Audru mõisa park
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Audru mõisa park |
---|---|
Mälestise registri number | 16604 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 10.08.1998 |
Registreeritud | 10.08.1998 |
X-koordinaat | 520922.19 |
Y-koordinaat | 6474108.84 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(11)
Paikvaatluse kuupäev: 08.02.23
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Kaisa Metsaots
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Regulaarpargist välja kasvanud mitmeosaline põhiosas vabakujuline 19. sajandile iseloomuliku kujundusega liigirikas maastikku hargneva planeeringuga mõisapark. Pargiala moodustab ühtse terviku pargis paikneva mõisaaegse hoonestusega. |
Kirjeldus Keskmise suurusega 9,7 hektariline pargiala, millest park moodustab 5,2 hektarit ja parkmets kahes osas 4,5 hektarit, koosneb kolmest osast: parkmetsast mõisa perekonnakalmistu ümbruses, parkmetsast Audru jõekääruga piirnevas osas ja pargi põhiosast. Kõige vanem pargiosa on tänaseks fragmentidena säilinud härrastemaja taga asunud väiksem barokkpark, mida laiendati 19. sajandi II poolel ümbritsevate puistute arvel. Põhiosas on park vabakujuline. Jõesaartega ühendavad parki rippsillad. Saari ja jõekaldaid siduv teedevõrk on samuti vaba planeeringuga. Teedesihid on algselt sidunud vaatekoridoridena punkte jõekallastel perspektiivvaadetega hoonetele või veepeeglile. Põhjaosas on pargipuistu tihedam ja noorem, lõunaosas vahelduvad lagendikud puudegruppidega. Parkmetsas on põhilisteks puudeliikideks harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher ja harilik saar. Kokku on pargis 66 taksonit, millest 18 on okaspuud. Nende 66 seas on 25 kodumaist ning 41 võõramaist puittaimetaksonit. Haruldustest esineb Eestis suhteliselt vähe levinud hariliku elupuu üks vorme. Kõige kõrgem puu pargis on 36,5 m kõrgune tamm, mis on teadaolevalt Eesti kõrgeim harilik tamm. Samas asuvad ka ühed Eesti kõrgemad harilikud saared. |
Asukoha kirjeldus Pärnumaa, Audru alevik. Audru - Valgeranna mnt ääres, Pärnu - Tõstamaa ja Pärnu - Lihula mnt-de lähedal. |
Ajalugu Suuremad istutustööd tehti pargis 19. sajandi I poolel A. K. J. Pilar von Pichlau poolt. Mõisasüdamikust on säilinud plaanid aastatest 1878, 1895 ja 1902. |
Kaitsevööndi ulatus Kultuuriministri käskkirjaga 21.06.2006 nr 208 "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" (RTL, 04.07.2006, 52, 967) kehtestati mälestistele reg nr-tega 8304, 16599-16607, 16609-16611 ja 16613-16617 ühine kaitsevöönd. |