Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kaelase mõisa park
Mälestise registri number 16625
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.03.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 11.12.2003.

Mälestise kirjeldus


Enge jõele paisutatud tiikidega väike (2,7ha) park oli algselt regulaar-, hiljem ümber kujundatud vabakujuliseks.
Idaosas, peahoone lähemas ümbruses, on säilinud osaliselt vanade pärnaalleede fragmente algsest pargist.
Käesoleval ajal on park vabaplaneeringuga va regulaarsema ilmega avar esiväljak üksikute puudega. Esiväljakult on jalutusteed ja lillepeenrad viinud ilmselt paviljoni või suvemajakeseni, millest on säilinud hoone keskteljel asuv künkake koos vundamendi jäänustega. Kahel pool vundamendi varet kasvavad põlistammed ja avaneb hea vaade peahoonele. Esiväljak on piiratud väljaku servas tihedamalt kasvavate puudega ja kaarena kulgeva teega. Kunagine lage muruplats on kujundatud viirpuude ja lillepeenardega.
Jõe kaldal on astmeline graniitobelisk E. v. Derfeldeni mälestuseks.
Pargi tagaväljak jääb üle jõe ja selle on kunagi moodustanud paisjärv, mille kaldaastangul asub peahoone.
Tagaväljaku läänepoolses osas on põhjaveetoiteline tiik, mis on ühendatud kraavi kaudu jõega. Tiik on ümbritsetud pärnaalleega. Tagaväljakust põhja poole jääb pargi tihedam, metsailmeline osa.
Pargis on registreeritud 35 taksonit puittaimi, millest 11 on okaspuud. Nende 35 seas on 12 kodumaist ning 23 võõramaist puittaimetaksonit. Haruldusi pargis ei esine. Park on mõneti väärtuslik vanade ja suurte põlispuude poolest.

Sisestatud: 11.12.2003.

Mälestise ajalugu


Mõisa park on rajatud pärast 1786. aastat F. J. v. Derfeldeni poolt.
Säilinud ka südamikuplaanid aastast 1897 (C. Runs), koopia aastast 1907. M 1:5200.

Sisestatud: 11.12.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Kultuuriministri 28.03.2006. a käskkirjale nr 120 "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" (RTL, 07.04.2006, 30, 542) hõlmab kaitsevöönd kinnistuid katastritunnusega: 18802:001:0020; 18802:001:0976; 18802:003:0119.

Sisestatud: 09.01.2004.