Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kõima mõisa peahoone
Mälestise registri number 16654
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Mõisahoone (103006867)

Inspekteerimised(14)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpiline klassitsistlik härrastemaja.

Sisestatud: 29.10.2004.

Mälestise kirjeldus


Ühekorruseline, kõrge poolkelpkatusega, lakoonilistes klassitsistlikes vormides kiviehitis, mille mõlemal küljel olid palkonid. 20.s. algul lisati N-otsale neoklassitsistlik eskoda. Hoonel on säilinud Ditmaride vapp.

Sisestatud: 29.10.2004.

Mälestise ajalugu


Mõis on rajatud 18. saj lõpus. On vahetanud sageli omanikke, olulisemad perioodid on olnud A.W. v Oettingeni valitsus 19. saj. algupoole ning D. v Ditmari oma 19. saj II poolel ja 20. saj alguses.
Kõima jäi D. v Ditmarile ja tema järglastele alaliseks elukohaks kuni võõrandamiseni 1919. a. Pärast võõrandamist Eesti Vabariigi päevil olid mõisahoone ja park Tammaru kooli käsutuses.
1950-ndate aastate lõpul kool likvideeriti ja park koos mõisahoonetega läks Tammaru kolhoosi valdusesse. Endist mõisahoonet kasutati kolhoosi lasteaiana ja klubina.
1991 a. on mõisahoone ja pargi valdaja Soontagana kolhoos.
Härrastemaja on ehitatud 19. s. I poolel. Hiljem on hoone ümber ehitatud.

Sisestatud: 29.10.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuuriministri 28.03.2007 käskkirja nr 144 "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" (RTL, 10.04.2007, 28, 516) kohaselt on mälestistele nr-tega 11765, 16654-16657 kehtestatud ühine kaitsevöönd, mis hõlmab kinnistuid KÜ tunnusega: 33404:001:0124; 33404:001:0171; 33404:001:0009; 33404:001:0081; 33404:001:0053; 33404:001:0098; 33404:001:0058; 33404:002:0045.

Sisestatud: 29.09.2009.

Meedia


Muinsuskaitse näitas Kõimas jõudu, Pärnu Postimees
27.11.2004
Tõnu Kann, Reporter
Pärast tulutuid ettekirjutusi Kõima mõisaomanikule Richard Alexander Aksbergile kohaldas muinsuskaitse esimest korda Eestis mõisahoonete sundvõõrandamise, mis pani omanikku maksma sunniraha, et päästa mõis haamri alt.
Muinsuskaitse korraldatud sundmüügi enampakkumisele registreerus 24 võimalikku ostjat. Lagunenud mõisahoonete kompleksi alghinnaks määras muinsuskaitse 11 000 krooni.
“Alghinna määrasime madala, sest Kõima mõis on väga halvas seisukorras ning Aksbergi omanduses viimase kümne aastaga aina edasi lagunenud,” selgitas muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektor Tarvi Sits. Ta lisas, et Kõima mõisakompleksi korda tegemiseks kulub miljoneid kroone, mistõttu tähtis pole mõisa müügihind, vaid tuleb leida inimene, kes tahab ja suudab vanad hooned muinsuskaitse eritingimustest kinni pidades korda teha.
“Pealegi on Kõima mõisahoonete näol tegu vallasvaraga, sest senine omanik pole kinnistusasju korda ajanud,” täpsustas Sits.
Pool tundi enne enampakkumise algust tõestas Aksbergi esindaja, et on riigi arvele kandnud 9000 krooni, mille muinsuskaitse oli talle määranud sunnirahaks, et omanik saaks väljendada oma soovi mõis endale edasi jätta ja seal korrastus- ning päästetöödega alustada.
Ostusoovijad läksid nõutult laiali. Mõne arvates oli see pettemanööver. Arvati, et välja on ilmunud tõsine ostja, kes leppis Aksbergiga hinna suhtes kokku ning hiilis sunniraha makstes enampakkumisest mööda, sest kartis hinna lakkekerkimist.
Sitsi sõnul pole esialgu tähtis, kes ja miks sunniraha maksis. “Mina võtan seda kui soovi mõisaga edasi tegelda,” ütles Sits “Kuid kui hoonete päästmise nimel mõne kuu jooksul midagi ette ei võeta, võib juhtuda, et mõis läheb uuesti enampakkumisele.”
Aksberg on väliseestlane, kes elab juba aastaid Kõimas mõisahoonete lähedal korterelamus ja erastas mõisa Koonga vallalt kümmekond aastat tagasi. Seni pole ta mõisahoonete korrashoidmiseks midagi teinud. Peahoone ja aida katus on varisemisohus ning uksed-aknad tuultele ja võõrastele valla.
See oli Eestis esimene kord, kus muinsuskaitse andis sundvõõrandamisele muinsuskaitsealused mõisahooned.

- Kõimas päästetakse lagunemisohus olnud kahesaja aastast mõisa
http://www.parnupostimees.ee/180106/esileht/10061633.php


Sisestatud: 08.12.2004.