Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kõima mõisa park
Mälestise registri number 16655
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(14)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.11.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisaansamblisse kuuluva segastiilis pargi näide.

Sisestatud: 29.10.2004.

Mälestise kirjeldus


Algselt regulaarse lahendusega pargile on hiljem lisandunud vabakujundusliku looduspargi elemendid. Parki iseloomustab lihtne planeering, väheste võõrpuuliikide kasutamine, teedeäärne asetus, veekogu puudumine, minimaalne põõsarinne. Pargil on olnud ehituslik kivipiire, mis on praeguseks osaliselt taastatud. Mõisasüdame idapiiril on olnud tiik.
Ansamblilahendus tervikuna on järginud maastikulisi printsiipe ja kandnud klassitsismile omaseid tunnuseid. Peahoone paikneb keset parki. Esifassaadi ees oli tavapärane avar ringteega piiratud muruväljak, mida ääristasid puude- ja põõsarühmad. Praeguseks on esiväljak alles tunduvalt kahanenud mõõtmetes (1980-date lõpus ja 1990-date alguses karjatati siin loomi). Mõisasüdamikku viiv põhitee (esindustee) suundub mööda pargi külge ja on piiratud alleega. 19. saj. lõpu kaardi põhjal võib öelda, et peahoone taga paigutusid vabaplaneeringuliselt puuderühmad ja pargivälud. Tagaosas eraldab pargi avamaastikust tihedam puistu.
Maja tagused muruväljakud on liigendatud selgelt regulaaristutusega puude ridadega. Hoone taga on olnud mõnevõrra suletuma ilmega väljak ning pargisügavuses veel teine peahoonega sidumata väike pargivälu. Vana viljapuu- ja marjaaed pargi idaosas ja on piiratud kivimüüriga. .
Esiväljakut ümbritsevad poolkaarjalt istutatud pärnad, siin olevat olnud Afrodite kuju. Mõisahoone tagust pargiosa ümbritseb seespool kiviaedu jalgrada. Peahoonest lõuna poole oli viimastel aastakümnetel puittaraga ümbritsetud laste mänguväljak ning lõunaosas hooldamata viljapuuaed, kuhu oli rajatud mõned peenrad ja kasvuhooned. Peahoone ees on valdavalt pärnapuistu. Peahoone taga on segapuistu kodumaiste saarte, vahtrate, jalakate ja pärnadega. Esineb ka tamme ja harilikku hobukastanit. 2 ilusat harilikku tamme tagatrepi juures kahel pool.
1996. aastal on loendatud kokku 30 taksonit, millest 5 on okaspuud. Nende 30 seas on 14 kodumaist ning 16 võõramaist puittaimetaksonit, viimaste seas on 3 viljapuud. Haruldustest kasvab pargis Eesti vanim ja suurim ning kaua aega ainuke hariliku jalaka kultivar (Ulmus glabra Pendula h=11,5 m, d=22 cm) esmaregistreering. Märkimisväärne on harilik saar (Fraxinus excelsior) - h=24,0 m, p=358 cm. Põhiliselt kasvavad pargis harilik pärn, harilik saar, harilik vaher ja harilik tamm. Puiesteed on olnud pärnast ja vahtrast.

Sisestatud: 20.09.2004.

Mälestise ajalugu


Mõis rajati 18. sajandi alguses. 18.s. II p. regulaarpark. 19. sajandi I poolel kui ehitati klassitsistlik härrastemaja kujundati park ümber vabakujunduslikuks.
1919. a. Pärast võõrandamist Eesti Vabariigi päevil olid mõisahoone ja park Tammaru kooli käsutuses.
1950-ndate aastate lõpul kool likvideeriti ja park koos mõisahoonetega läks Tammaru kolhoosi valdusesse. Endist mõisahoonet kasutati kolhoosi lasteaiana ja klubina.

Sisestatud: 20.09.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuuriministri 28.03.2007 käskkirja nr 144 "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" (RTL, 10.04.2007, 28, 516) kohaselt on mälestistele nr-tega 11765, 16654-16657 kehtestatud ühine kaitsevöönd, mis hõlmab kinnistuid KÜ tunnusega: 33404:001:0124; 33404:001:0171; 33404:001:0009; 33404:001:0081; 33404:001:0053; 33404:001:0098; 33404:001:0058; 33404:002:0045.

Sisestatud: 02.11.2006.

Meedia


-http://www2.mbp.ee/~ke/reisid/moisad.html##A
-Kangilaski, Epp. Pärnu rajoon, Kõima mõis. Ajalooline õiend. Tallinn 1990, RUPI Eesti ehitismälestised tehnikaarhiiv A-2688
-Pärnu maakonna ja linna ning Sindi linna looduskaitsealuste parkide ja puiesteede ülevaade ning puittaimede nimestikud. H. Sander. Tallinn 1997
- Pärnu maakond, Kõima mõis. Projekteerimise lähtematerjal. Pargi dendroloogiline inventeerimine. Tallinn 1991. RUPI Eesti ehitismälestised ……A-2880.

Sisestatud: 29.10.2004.