Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Keblaste mõisa kelder
Mälestise registri number 16660
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Ait (103035481)

Inspekteerimised(15)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 07.02.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Erandlik mõisa kõrvalhoone tüüp 19.saj.

Sisestatud: 25.10.2004.

Mälestise kirjeldus


Keblaste viinavabriku vare on paekiviehitus, v.a. NW ots, mis on ehitatud maakividest. Koos (linnase)veskiga pikkus 39,2m, laius 12,4m, kiviosa kõrgus koos viilumüüridega umbes 7m. Tüse räästaalune karniis, millest säilinud kivisüdamik ulatub üle müüri 23 cm, lõpeb pöördega otsaseinale. Kõik avad on võlvitud 1,5 X tellisvõlviga, ainus allesolev täide-tiibuks on otsaseinal, kõik muu on hävinud.Välisseinte paksus kõigub 65 ja 67 cm vahel.Hoonega risti on ehitatud 76 cm paksused paekivist kahe avaga võlvkaared, nende vahemaa on 2,1m (süld).Võlvkaartele toetub madala tõusuga (25 cm) tellisvõlv, mis on pealtpoolt tasandatud lubjamördiga.Katus on arvatavalt olnud poolkelbaga sadulkatus mitmete külgedel vastastikku asetsenud vintskappidega.SO seina on murtud sõiduvärav.

Sisestatud: 25.10.2004.

Mälestise ajalugu


Võimalik ehitusaeg 19.saj. keskpaiku, või vähemalt sel ajal suures mahus laiendatud.Ümberehitused on toimunud mitmes järgus.Bernhard v. Üxkülli ajal toimus tootmise spetsialiseerimine mõisati - sama omaniku käes olnud Veltsa kujundati piimanduskeskuseks, sinna rajati moodne, suursuguse arhitektuuriga meierei. Keblastest sai piiritusetootmise keskus. Piiritusetootmise lõppedes ehitati hoone ümber Tuletõrje seltsimajaks, keldri-e. maapealset kivikorrust kasutati tuletõrjetehnika hoidmiseks(pritsikuur). Kolhooside ajal oli hoones Mihkli rahvamaja, alumisel korrusel tehnika ladu. Hiljem kasutati alumist korrust kartulihoidlana, selle teises tiivas kasvatati kaalikaseemet.1990.-tel jäi hoone katuseta ja hävines.Järele on jäänud massiivsed, Pärnumaa suurimad keldriruumid.

Sisestatud: 25.10.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" on ajaloomälestisele Mihkli kirikuaed, reg nr 8318, arhitektuurimälestistele Keblaste mõisa valitsejamaja, 16658, Keblaste mõisa ait-kuivati, 16659, Keblaste mõisa kelder, 16660, Mihkli kirik, 16662, Mihkli kirikuaia piirdemüür, 16663, Mihkli kirikuaia kabel I, 16664, Mihkli kirikuaia kabel II, 16665, Mihkli kirikuaia kabel III, 16666, Mihkli pastoraadi peahoone, 16667, Mihkli pastoraadi park, 16668, Mihkli pastoraadi pargi vaas, 16669, Mihkli pastoraadi kelder, 16670 ja Mihkli pastoraadi tall-tõllakuur, 16671, kehtestatud ühine kaitsevöönd.

Sisestatud: 30.05.2007.