Mälestise tunnus

Pärnu linnakindlustused annavad aimu Pärnu ajaloolisest planeeringust keskaegse ja varauusaegse kindluslinnana.

Mälestise kirjeldus

Säilinud plaanide põhjal hõlmas keskaja lõpus all-linna kolmelt välisküljelt 0,91 km pikk kaitsemüür ja lääne poolt 0,14 km pikkune eeslinnuse müür ja kraav. Linnamüür oli maa- ja telliskividest segaehitis. Müüritorne oli all-linnas viis, väravaid kaheksa, neile lisandus linnuse eeskaitseala loodenurgal ümar nurgatorn ja edelanurgal Gertrudi kaitsekirik, nende vahel ordulinnuse välisvärav koos eesväravaga. Kogu keskaegsest kindlustustesüsteemist on tänaseni säilinud Punane ehk Vangitorn.
Uusaegne kaitsevöönd oli sümmeetriline ja selles oli seitse bastioni - Sol, Jupiter, Mercurius, Luna, Venus, Saturnus, Mars ning kaks raveliini - Morgernstern Soli ja Jupiteri vahel ning Abendstern Mercuriuse ja Luna vahel. Raveliinde kohal olid kurtiinides vallivärvad: Morgensternil tänaseni säilinud Tallinna värav ja Abendsternil Riia värav.

Mälestise asukoha kirjeldus

Keskaegsed kindlustused piirasid ühtse kaitsesüsteemina nii linnust kui all-linna. Müür ümbritses linna kolmest küljest. Linna ja välimise eeslinnuse vahel oli vallikraav, seal müüri ei olnud. Uute bastionide ehitamisel 1670-1710 jäi vana põhjapoolne müür uue kurtiinvalli tugimüüriks ja kirde- ja kagunurgatornidest tehti esialgsed püssirohuhoidlad. Ainus tänaseni säilinud linnamüüri kaitsetorn - Punane torn - asub Hommiku tänaval.
1670-1710 kolmekordistati linna hoonestuala ja ümbritseti see sümmeetriliselt muldkindustusvööga. 19. sajandi teisel poolel lammutustööde järgselt säilis vallid Tallinna värvast Venuse bastionini. Vallikraav süvendati laevadele talvesadamaks. Mercuriuse lääneflangist säilis vaid osa, nn Munamägi.

Mälestise ajalugu

Pärnu ajalugu kindluslinnana saab alguse juba 13. sajandil.
Ajalooliste linnaplaanide järgi on teada, et keskaegsed kindlustused piirasid ühtse kaitsesüsteemina nii linnust kui ka all-linna. On arvatud, et esimesed püsivamad linnakindlustused rajati juba 14. sajandil. 1492. aastal on mainitud linnamüüri koos arvukate tornidega, samuti vallikraavi. 16.-17. sajandi sõdades said müürid-tornid kannatada. Enamik müüride ja tornide jäänustest lammutati Rootsi ajal uue bastionidesüsteemi rajamise käigus.
17. sajandi keskel kavandati E. Dahlbergi juhtimisel linnakindlustuste uuendamist. Konkursi võitnud P. von Esseni kava alusel ja tema otsesel juhtimisel kolekordistati 1670-1710 hoonestusala ja ümbritseti see hollandi süsteemis, keskmiselt 170 m laiuse muldkindlustusvööga. Rajatis ei valminud täielikult ja 18. sajandi jooksul seda täiendati. 1834. aastal kustutati kõik kaitseehitised kindlustuste nimekirjast. 1860.a koostas Riia insener C. Weijr likvideerimise projekti, mis suuresti realiseeriti - vallid tasandati, kraavid täideti.

Allikad

Raam, Villem (toimetaja) (1996). Eesti arhitektuur. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Tallinn: Valgus
Välja, Leele (2008). Jalutaja teejuht. Pärnu. Tallinn
Alttoa, Kaur (1978). Pärnu keskaegsed linnakindlustused. Ajalooline õiend. Tallinn. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaal A-222

Meedia

Kann, Tõnu. "Vallikääru ristkäik on renoveeritud". Pärnu Postimees, 2011. http://www.parnupostimees.ee/464754/vallikääru-ristkäik-on-renoveeritud/
Roosaar, Teet. "Vallikäär pakub jalutajale rohkelt avastamisrõõmu". Pärnu Postimees, 2011. http://www.parnupostimees.ee/429142/vallikaar-pakub-jalutajale-rohkelt-avastamisroomu/
Kann, Tõnu. "Pühavaimu tänav kõneleb Pärnu vallutamisest". Pärnu Postimees, 2008. http://www.postimees.ee/?id=41866
Kann, Tõnu. "Aida tänaval sattus kopp linnamüürile". Pärnu Postimees, 2008. http://www.parnupostimees.ee/?id=58013