Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pärnu linnamüüri "Punane" torn
Mälestise registri number 16682
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 10.08.1998
Registreeritud 10.08.1998
Mälestise vana number 170
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis PUNANE TORN (103041777)

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.02.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnakindlustus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnakindlustus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Vanim säilinud ehitis keskaegsest kaitsemüürist.

Sisestatud: 08.11.2007.

Mälestise tunnus


Ainus säilinud kaitsetorn keskaegsest linnamüürist. Pärnu vanim ehitis.

Sisestatud: 29.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. Vallikraavi poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga.Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7-10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6m. IV korrus on hävinud. See võis olla ka lahtine platvorm. suurem ümberehitus toimus 1783. 1893.a kohandati kaitserajatis linnaarhiiviks. Alates 1908.a on torni kasutatud erinevatel otstarvetel. Aastatel 1973-80 restaureeriti torn muuseumi filiaaliks.

Sisestatud: 08.11.2007.

Mälestise ajalugu


Oletatavalt ehitatud XV sajandi I poolel. Vanim säilinud ehitis keskaegsest kaitsemüürist. 1624.a. andmete põhjal neljakorruseline, praeguse madalama kuju sai 1783.a., mil torn J. H. Heyeri kavandi järgi ümber ehitati. Kasutati linna vanglana, 19.sajandi lõpus kohandati linnaarhiiviks, mis asus seal 1893-1908. Hiljem kasutati laoruumina. Torn restaureeriti 1980.aastate algul.

Sisestatud: 08.11.2007.

Mälestise ajalugu


Asukoht, omanikud ja ehitusaeg: Oletatavalt ehitatud XV sajandi I poolel linnamüüri edela nurgale. 1543.a on mainitud ehitist Punase e. Vangitorni nime all (Rode vagen thorn) Pikka aega oli ehitis kasutusel linna vanglana. 19.sajandi lõpus kohandati hoone linnaarhiiviks, mis asus seal 1893-1908. Alates 1908.a on torni kasutatud erinevatel otstarvetel. Praegu kuulub ehitis Pärnu Linnavalitsuse valdusesse ning on kasutusel suveniiripoe, linna käsitööliste töötubade korraldamise ja näitusepaigana.Kirjeldus, stiil:Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. Vallikraavi poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga. 1624.a. andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4.korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7-10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6m. Ümberehitused: Praeguse madalama kuju sai ehitis 1783.a., mil torn J. H. Heyeri kavandi järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3.korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati. 1893.a kohandati ehitusmeister A. Kleini poolt kaitserajatis linnaarhiiviks. Aastatel 1973-80 restaureeriti torn Pärnu Muuseumi filiaaliks (EA:103, 1996).

Sisestatud: 29.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, reg nr 27007. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata.

Sisestatud: 29.12.2008.