Mälestise tunnus

Vanim säilinud ehitis keskaegsest kaitsemüürist.

Mälestise tunnus

Ainus säilinud kaitsetorn keskaegsest linnamüürist. Pärnu vanim ehitis.

Kirjeldus

Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. Vallikraavi poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga.Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7-10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6m. IV korrus on hävinud. See võis olla ka lahtine platvorm. suurem ümberehitus toimus 1783. 1893.a kohandati kaitserajatis linnaarhiiviks. Alates 1908.a on torni kasutatud erinevatel otstarvetel. Aastatel 1973-80 restaureeriti torn muuseumi filiaaliks.

Ajalugu

Oletatavalt ehitatud XV sajandi I poolel. Vanim säilinud ehitis keskaegsest kaitsemüürist. 1624.a. andmete põhjal neljakorruseline, praeguse madalama kuju sai 1783.a., mil torn J. H. Heyeri kavandi järgi ümber ehitati. Kasutati linna vanglana, 19.sajandi lõpus kohandati linnaarhiiviks, mis asus seal 1893-1908. Hiljem kasutati laoruumina. Torn restaureeriti 1980.aastate algul.

Ajalugu

Asukoht, omanikud ja ehitusaeg: Oletatavalt ehitatud XV sajandi I poolel linnamüüri edela nurgale. 1543.a on mainitud ehitist Punase e. Vangitorni nime all (Rode vagen thorn) Pikka aega oli ehitis kasutusel linna vanglana. 19.sajandi lõpus kohandati hoone linnaarhiiviks, mis asus seal 1893-1908. Alates 1908.a on torni kasutatud erinevatel otstarvetel. Praegu kuulub ehitis Pärnu Linnavalitsuse valdusesse ning on kasutusel suveniiripoe, linna käsitööliste töötubade korraldamise ja näitusepaigana.Kirjeldus, stiil:Koos linnamüüriga rajatud torni sise- ja välispind on tellistest, müürisüdamik maakividest. Vallikraavi poolt on müüristik laotud ja isoleeritud saviga. 1624.a. andmete põhjal oli ehitis neljakorruseline. Säilinud on 3 korrust, hävinud 4.korrus võis olla rajatud lahtise platvormina. Torni plaan tugineb sõõrile läbimõõduga 9,7-10,4 m. I korrusele viis eraldi ukseava. See oli 2,3m paksuste välisseintega laoruum, mida on kasutatud ka vanglana. Puitvahelagedega II ja III korrus olid kaitsekorrused. I korrusele viib ukseava vanalt kaitsekäigult. Samast algab müüritrepp III korrusele. II korrusel on 3 laskeava, välissein 2,05m paks. III korrusel on 2 laskeava, seina paksus on 1,6m. Ümberehitused: Praeguse madalama kuju sai ehitis 1783.a., mil torn J. H. Heyeri kavandi järgi ümber ehitati. Suleti müüritrepp, tehti ahjud ja 3.korruse kuppellagi. Õuele rajati mantelkorstnaga juurdeehitis, mida peagi laiendati. 1893.a kohandati ehitusmeister A. Kleini poolt kaitserajatis linnaarhiiviks. Aastatel 1973-80 restaureeriti torn Pärnu Muuseumi filiaaliks (EA:103, 1996).

Kaitsevööndi ulatus

Asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, reg nr 27007. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata.