Mälestise tunnus

Barokiperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis.

Kirjeldus

Üldkujult lihtne, iseseisva koorita polügonaalse lõpmikuga ja kellatorniga lääneküljel maakivist saalkirik. 1893 ehitati lõunaküljele põiklööv (projekteeris Häusermann Riiast). Suuremad siseremondid aastatel 1850 ja 1893-1898.
Välisilmes domineerib pikihoone kõrge S-kivist viilkatus, fassaade kaunistavad lihtsad suured ümarkaaraknad. Ühtsel fassaadijoonel paiknevat ja voluutjate viiluseinte vahele ulatuvat 4-tahulist torni raamistavad ülestikku asetatud pikad nurgapilastrid. Need algavad põhikorpuse soklist ja läbivad liseenidega ääristatud atikaseina, mida tähistavad tugeva profiiliga murdkarniisid. Kiivri kahe barokse paiskupli vahel on rõdukaaristu, mille tipp on püramiidne. Torni keskjoonel asetsevat ümarkaarset lukukiviga portaali raamistavad pilastrid ja murtud voluutfrantoon aastaarvuga 1747, mille kohal nagu portaalmotiivi korrates paikneb külgvoluutide ja suletud voluutfrontooniga ümarkaarne aken. Portaali-ja aknakujundust uuendati 1893. Samast ajast pärineb rikkaliku hilisklasitssistliku nikerdekooriga tiibuks, Pärnu tollase tislerikunsti väljapaistvamaid näidiseid. Põiklöövi juurdeehitamisel on välisilme ühtlustamiseks suurendatud pikihoone aknaid ja uuendatud lukukiviga krohvraamistusi. Suur osa algsest fassaadidekoorist - akendevahelised ja nurgaliseenid, neid läbi lõiganud mitmekordsed sokli-ja räästakarniisid, seinapinda liigendanud erikujulised petikud - on hävinud.
Tagasihoidlikku interjööri kujundab tugeva profiilkarniisiga peegellagi ja lääneküljes kaks massiivset ristikujulise lõikega tornpiilarit. Seinad on kaetud puitpaneeliga. Lääne- ja lõunaseinas ning põiklöövis on saledaile joonia kapiteeliga puitsambaile toetuvad väärid. Neogooti kantsel ja altar valimisid 1850, alatarimaal "Ülestõusmine" Van der Kanni töökojas Rotterdamis 1854. Kirikus paikneb üks Eesti paremaid oreleid, ehitatud 1929 Riia orelimeistri H. Kolbe poolt. 2010 valmis orelimeister Hardo Kriisa (Kriisa Oreliehitus OÜ) käe all orel põikilöövis.

Ajalugu

Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Wülbern.
Nupp ja vaskne kukk seati tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750.
Aastatel 1993-1995 tehti kirikule Kuninga tänava poole juurdeehitus-abihoone, mille projekteeris arhitekt Ra Luhse. Uus eristuva modernse arhitektuurikeelega hoonemaht liitub ajaloolise kiriku lõunatiivaga idaküljes.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestis asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, kaitsevöönd on hõlmatud muinsuskaitsealaga.

Meedia

- Eliisabeti kiriku teise oreli valmistavad Eesti meistrid
http://www.parnupostimees.ee/091006/esileht/10068230.php

- Pärnu Eliisabeti kirikule ehitatakse uus orel
http://www.epl.ee/artikkel/366093

- Oreli klaas tõsteti paika
http://www.parnupostimees.ee/111007/parnuparnumaa/10078989.php

-Eliisabeti kirikus remonditaks räästakonstruktsioone
http://www.eestikirik.ee/content/view/3997/175/