Mälestise tunnus

Johansoni arvukate korduvkasutamiseks projekteeritud traditsionalistlike raudteehoonete ilmekamaid näiteid.

Kirjeldus

Sümmeetrilise põhiplaaniga poolkelp-mansardkatusega puitsõrestik hoone. Peahoone ümbruses paiknevate raudteehoonetega moodustavad ühtse ansambli. Ristkülikulist põhiplaani liigendavad keskrisaliidid ja poole ehitise laiune madalam väljasopistis edelaotsal. Fassaadi keset ilmestab laudraamistuses lai sissepääsunišš, mille profiiltalumitega lamekaarsillust toetavad kanneleeritud laudadega vooderdatud külgpostid. Mõlemat keskrisaliiti kroonib laudkarniisiga raamitud, dekoratiivse poolümaraknaga ehitud kolmnurkfrontoon. Mansardkorruse aknauugid on varustatud profiiläärisega segmentfrontoonidega. Puidust profiilkarniisiga ääristatud katuseräästad ulatuvad lühikeste lõikudena otsaseintele, tõstes esile otsviilude allnurki. Laudkarniisiga on rõhutatud ka katuse murdejooned ja viiluräästad. Korruste vahekohas kulgeb rõhtlaud.
Fassaadi peasissepääsu keskmine ukseava ning valgmikud on kinni ehitatud, säilinud on peaust flankeerinud kitsam ukse- ja aknaava. Väljasopistuva külgkorpuse fassaadiaknaava on samuti suletud. Rõhtne välisvooder on tervikuna sekundaarne (algselt oli püstvooder), nurga- ja avapiirdelauad algsest kitsamad. Välisuksed ja aknad on kõik sekundaarsed, aknad ei järgi originaalakende tihedat ruuduliigendust. Tagakülje ja kirdepoolse otsa sissepääsul on sekundaarne plekist konsoolvarikatus. Korstnaotsad on algsed.

Ajalugu

Ehitati 1927-29.a. Ins. L. Johanson. Hoone allkorrusel paiknesid oote-, pagasi- ja posti- ning telefonsideruumid, ülakorrusel kaks korterit.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" (RTL 2006, 9, 181) on mälestistele reg nr 16753, 16755, 16756, 16762-16771, 16777, 16780-16782 ja 16796-16806 kehtestatud ühine kaitsevöönd.