Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Taali mõisa peahoone
Mälestise registri number 16820
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 11.08.1998
Registreeritud 11.08.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 22.05.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu historitsistliku härrastemaja näide mõisaansamblis

Sisestatud: 26.01.2004.

Mälestise kirjeldus


Puhta pae- ja tellislaoga algselt mitmeosaline hoone. Keskosa oli kahekorruseline ja tiibehitised ühekorruselised. Põhjapoolsel küljel on säilinud neljakorruseline ja -nurkne torn. Lõunatiib mahutas kaarakendega saali ja veranda-talveaia. Tänaseks on lõunatiib ja hoone keskosa lammutatud.
Hoonel on neorenesass ja neogooti stiilide mõjutusi. Renessansile viitasid saali lõunatiiva saali kaaraknad ja kaarvadega altaan (katusealune) peasissekäigu ees. Gooti stiilist olid inspireeritud ristlillikuga ehisfiaalid, mis kaunistasid torni ja kahekorruselise keskosa nurki (tänaseks hävinud) ning aknaruutude ehisraamistikud.
Hoone on kõrge soklikorrusega. Soklikorrus on hoone esiküljel akendega maapinnal, tagaküljel aga moodustab iseseisva alakorruse. Kaetud lameda plekk-kattega kelpkatusega, mis ühel otsafassaadil ehitatud viilkatuseks. Peasissepääsu katusealuse küljed on lahtised, igal küljel 2 kõrge kaarega arkaadi. Kaarte kannad toetuvad kõrgetele neljatahulistele piilaritele, millel profileeritud karniis. Kaare alt laskub kõrge kivitrepp esiväljakule. Nurgatorni kolmanda korruse aknad on ümarad, ääristatud astmelise äärisega, kõrge kaartega petikutega. Kogu kolmas korrus on laotud punastest tellistest ja eendub kergelt alakorrusete kohal lõpetatud laia eenuva karniisiga, mida toetuvad astmelised telliskonsoolid.

Sisestatud: 11.12.2003.

Mälestise ajalugu


Vanimad viited mõisa olemasolust (Hof Paist) pärinevad u 1500.a. 23.07.1619 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Pärnu kaupmees Hans Staelile. Seda sündmust on peetud Staël von Holsteinide aadliperekonna omandus alguseks Taali mõisas, mis kestis kuni 1919.a riigistamiseni. Sealt tulenevad ka nii mõisa eesti- kui ka saksakeelsed nimed. Mõisa viimane omanik oli Wilhelm Iwan Baron Staël von Holstein.
Oma praegusesse asukohta toodi mõisakeskus arvatavasti Rootsi aja algul 1620.-1630.aa.
Historitsistlik puhta pae- ja tellisaloga esinduslik peahoone kerkis 1851-1852.
1934.a lammutati Kaitseliidu poolt peahoone keskosa ja vasaktiib Tallinna peastaabi hoone ehituse tarbeks.
Nõukogude perioodil asusid hoones katsejaam, majandi osakonnakeskus, õppekombinaat. Kaasajal eraomanduses.

Sisestatud: 11.12.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuuriministri käskkirjaga nr 208 21.06.2006"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" (RTL, 04.07.2006, 52, 967) on mälestistele Taali mõisa peahoone, 16820; Taali mõisa park, 16821; Taali mõisa valitsejamaja, 16822; Taali mõisa tall, 16823; Taali mõisa kaev, 16824; Taali mõisa ait, 16825; Taali mõisa laut, 16826; Taali mõisa sepikoda, 16827; Taali mõisa moonakatemaja, 16828 kehtestatud ühine kaitsevöönd.

Sisestatud: 07.12.2011.