Mälestise tunnus

Ajastuomase kunstilise kujundusega vabrikutoote tüüpiline näide 19. sajandist.

Kirjandus

„1873. aastal muretsetud valgusti võis olla ka üks kiriku põikhoones asuvatest kroonlühtritest (ill 80). Kiriku põhja- ja lõunaosas paiknevad ümmargused kroonlühtrid on tüüpilised näited 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kroonlühtrist, mille kohta 1904. aasta inventariloendis kirjutatid: „Wasest kroonlühtrid 2. [kahel – E.T] kiriku küljel à 50 rbl“ . Seega pidid lühtrid olema muretsetud enne 1904. aastat, tõenäoliselt juba 19. sajandil. Kuigi inventariloend nimetab kroonlühtrit vasest valmistatuks, võib suure tõenäosusega väita, et lühtrite tüvesed on messingust valatud ja detailid on välja pressitud, nagu see oli iseloomulik 19. ja 20. sajandi analoogsetele lühtritele. Lühtrid on u 82 cm kõrged ja nende maksimaalne läbimõõt on 90 cm. Neil on profileeritud tüves, mille allosas asub balusternupuga lõppev kera. Lühtri S-kujulised haarad paiknevad kahes reas, kandes 16 küünalt.“ Kreem, Tiina-Mall; Tamm, Egle. Tallinna Kaarli kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2007 (lk 106).

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: messing.
Tehnika: valatud, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: Vabrikutoodang
Dateering: 19. sajandi lõpp või 20. sajandi algus
Mõõtmed: kõrgus 82 cm, ülemise krooni Ø 75 cm, alumise krooni Ø 90 cm, ülemise haara laius 27 cm, alumise 35 cm, ülemise rasvataldriku Ø 13 cm, alumise rasvataldriku Ø 15 cm, küünlapesa kõrgus 8 – 9 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kahe krooniga lühter, all kümme ja ülal kuus haara. Haarad “S” kujulised, ripuvad pikalt alla. Rasvataldrikud meenutavad supitaldrikuid, piibud silindrilised. Tüves balustritest, ketaste ja vahemuhvidega liigendatud, all suur sfääriline pungis mille all balusternupp. Kroonlühter on seadistatud elektrivalgustusele. Lühter kohandatud elektrile. Täiendavalt vt. E. Tamm, T.- M. Kreem. Tallinna Kaarli kirik. Tallinn, MKA, 2007, lk. 105