Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tõstamaa mõisa peahoone
Mälestise registri number 16858
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 11.08.1998
Registreeritud 11.08.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Tõstamaa Mõisa Peahoone kütte-ja ventilatsiooni rekonstrueerimine (103046571)

Inspekteerimised(13)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna, põhiliselt 19.s. II p. pärineva hooneterikka mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 10.05.2004.

Mälestise kirjeldus


Arhiivimaterjalidele tuginedes teame, et 1860-ndate aastate lõpul oli Tõstamaa mõisa härrastemaja kahekordne kiviehitis plekkkatusega ja võlvitud keldritega. Kui võrrelda hoone tollaseid mõõtmeid- 19 sülda 4 jalga pikk ning 9 sülda, 3 jalga lai, tänapäevaste ülemõõtmisjoonistega (43,2 x 20,87 m), siis on vahe vaid sentimeetrites. Nii siis oli vähemalt selleks ajaks olemas hoone praegune põhikavatis. Kahekorruseline krohvitud hoone on madala sokli ja väga lameda katusega (oletuslikult võib pakkuda varasemal perioodil mõnevõrra teistsugust katusekuju). Algseks katusekattematerjaliks oli plekk. Sümmeetrilist fassaadikujundust rõhutab akende (ja petikakende) rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Nii esi- kui pargifassaadi kergelt eenduvat laia keskrisaliiti markeerivad kuus joonialikku pilastrit.Teise (esinduskorruse) akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanišis. Esifassaadilt on kadunud peasissepääs, mis arhitektuuriloogika järgi pidi suunduma esinduslikku vestibüüli.Esialgse vormistuse (balustraad, rinnatisel asunud vaasid) on kaotanud ka akantusvoluutidega konsoolidele toetuv rõdu ja pargifassaadi keskrisaliit. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega.
Mõisamaja plaanilahendus on vasakul koridorsüsteemis, hoone paremas tiivas asub mantelkorsten.
Interjööris väärib esmajoones mainimist mitme marsi ja mademe, tugisammaste ning keerukate balustraadidega paraadlik fuajeetrepp. Kahjuks ei pääse see praeguse ruumikasutuse juures täielikult maksvusele. Teistest ruumidest olgu märgitud profoleeritud laekarniisi ja lambriiga saal teisel korrusel ning meisterliku tisleritööga (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) ruumid alumisel korrusel. (E. Kangilaski koostatud ajalooline õiend 1989.a.)
Tõstamaa mõisas on sündinud silmapaistev teadlane Aleksander Stael von Holstein (1.01.1877-16.03.1937), kes oli sanskriti keelte professor-kateedrijuhataja Pekingi Ülikoolis. Häärberi juurde on asetatud tema mälestuskivi.

Sisestatud: 19.04.2005.

Mälestise ajalugu


Mõisa esmakordselt mainitud 1553.a. Praegune peahoone valmis 1804, ehitati ulatuslikult ümber 1875-77. Alates 1921.a. paikneb hoones kool.

Mõisa ajaloost veel
http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=77

Sisestatud: 10.05.2004.

Meedia


- Muuseum esitles end vallarahvale
http://www.parnupostimees.ee/291206/esileht/10070467.php

Sisestatud: 29.12.2006.