16858 Tõstamaa mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tõstamaa mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 16858 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 11.08.1998 |
Registreeritud | 11.08.1998 |
X-koordinaat | 499770.61 |
Y-koordinaat | 6466954.20 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(13)
Paikvaatluse kuupäev: 20.01.17
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Piirkonna, põhiliselt 19.s. II p. pärineva hooneterikka mõisaansambli härrastemaja. |
Kirjeldus Arhiivimaterjalidele tuginedes teame, et 1860-ndate aastate lõpul oli Tõstamaa mõisa härrastemaja kahekordne kiviehitis plekkkatusega ja võlvitud keldritega. Kui võrrelda hoone tollaseid mõõtmeid- 19 sülda 4 jalga pikk ning 9 sülda, 3 jalga lai, tänapäevaste ülemõõtmisjoonistega (43,2 x 20,87 m), siis on vahe vaid sentimeetrites. Nii siis oli vähemalt selleks ajaks olemas hoone praegune põhikavatis. Kahekorruseline krohvitud hoone on madala sokli ja väga lameda katusega (oletuslikult võib pakkuda varasemal perioodil mõnevõrra teistsugust katusekuju). Algseks katusekattematerjaliks oli plekk. Sümmeetrilist fassaadikujundust rõhutab akende (ja petikakende) rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Nii esi- kui pargifassaadi kergelt eenduvat laia keskrisaliiti markeerivad kuus joonialikku pilastrit.Teise (esinduskorruse) akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanišis. Esifassaadilt on kadunud peasissepääs, mis arhitektuuriloogika järgi pidi suunduma esinduslikku vestibüüli.Esialgse vormistuse (balustraad, rinnatisel asunud vaasid) on kaotanud ka akantusvoluutidega konsoolidele toetuv rõdu ja pargifassaadi keskrisaliit. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. |
Ajalugu Mõisa esmakordselt mainitud 1553.a. Praegune peahoone valmis 1804, ehitati ulatuslikult ümber 1875-77. Alates 1921.a. paikneb hoones kool. |
Meedia - Muuseum esitles end vallarahvale |