Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tõstamaa mõisa park
Mälestise registri number 16859
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 11.08.1998
Registreeritud 11.08.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektor, Nele Rent

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 19.04.2005.

Mälestise kirjeldus


Peahoone ja tall on lähtepunktideks väga suure pargi (14-15 ha) jagunemisele kaheks osaks. Vahetult peahoonega seotud pargiosa piirneb külgedelt- ida poolt jõega, läänest teega ja omab kitsa väljavenitatud kuju. Peahoone ees on väga pikk, vabalt lookleva piirjoonega väljak, taga väiksem välu, mis laieneb pargi sügavuses. Puiestee on vabas paigutuses puudegruppidena, mis ääristavad väljakuid tiheda, ümbrust isoleeriva seinana. Oluline pargikujunduslik element on jõgi, millel oli saarte ja paistiikide süsteem sillakestega.
Suurem, stiilse vaba planeeringuga pargiosa jääb talli taha. Pargi põhjakülg on piiratud luiteahelikuga. Kujunduslikuks kompositsiooniks on väljakute rida, mis eraldatud suurte, üheliigiliste (tamm, vaher-pärn-lehis), kontrastsete värvidega puudegruppidega. Lisaks puudele kasvab pargis ka hulgaliselt dekoratiivpõõsaid.
Omaaegsed arvukad majandushooned paiknesid pargis alaansmblitena. Praeguseks on need ehitised suures osas hävinud. Jõe äärde jäi rida tööstuslikke ettevõtteid- tärklivabrik, sae- ja jahuveski, villavabrik ja kivilööv. Loodesse suunduv puiestik oli piiratud kivitaraga, mille taga asus suur rühm lautu, talle, kuure, aitu, moonakate ning teenjate maju. Mitmed omaaegsed kõrvalhooned on säilinud vaid varemetena.
Mõisa peahoone läheduses on kaharvõraline tamm, võra läbimõõt 23 m. 1990.a. asetati tamme juurde mälestuskivi rahvahariduse 300. aastapäevaks. Pargis kasvab 37 puu- ja põõsaliiki, nendest 21 kodumaist ja 16 võõramaist.

Sisestatud: 19.04.2005.

Mälestise ajalugu


Rajati 19. sajani teisel poolel, algul peahoone ümber. Laiendati 1870-1880.a. vabakujuliseks pargiks.

Sisestatud: 19.04.2005.