Mälestise tunnus

20.saj.alguse juugendliku mõisaarhitektuuri ilmekamaid näiteid.

Mälestise kirjeldus

Kahekorruseline juugendstiilis peahoone ehitati Eduard Theodor von Maydelli tellimusel 1912.a saksa päritolu Riia arhitekti Otto Wildau kavandi järgi samal kohal 1909.a maha põlenud hoone asemele. Vanast hoonest on tänases hoones säilinud raudkividest sokkel, üks vana korstnapiip ja mõned tellisseinad I korrusel.
Ebasümmeetriline hästi liigendatud härrastemaja on madala sokli, krohvitud seinte ja kõrge, katuseharjani ulatuva, keskse kolmnurkfrontooniga vahvärkehitis, mida ilmestavad lõikuvad katusepinnad, polügonaalsed erkerid, akende tahutud tenderpiirded, sihvakad korstnad ja pikalt katusele ulatuvad ümarkaarsed katusevalgmikud. Akende jaotus on ülal tiheda ruudustiku ja all kahe pika klaasiga. Dekoorist, selle klassikalises mõistes, on loobutud ning seda asendab konstruktsiooni ning materjali orgaaniliste väärtuste rõhutamine: helda krobelise pritskrohvi fraktuuri vastandamine tumedaks toonitud puitdetailidele. Vurtsu lisavad viilude ruudukujuliselt tapitud prussidest vahvärk ja avatuks jäetud murispuude otsad.
Katuse kattematerjaliks kavandas arhitekt Wildau kiltkivi. Kuid säästuprojektina realiseerunult, kaeti hoone algselt hoopis tõrvatud sindelkattega, mis kattis ka kumeraid uuke. Ainult neelud ja katuseluugid (säilinud) olid tsingitud terasplekist. 1970-ndtale pandi sindlitele peale eterniitkate ja uugid kaeti plekiga. 2015-2016.aa sai hoone uue - väikeseformaadilise (400*400mm) siledapinnalise tumehalli rombimustrisse laotud eterniitplaadist - katte.

Mälestise ajalugu

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Karuse kihelkonda kuulunud Illuste mõisa (saksa k Illust) on esmamainitud 1646.a. Läbi kolme sajandi on kompleks kuulunud Uexküll von Güldebrandite, von Tiesenhausenite ja von Helwigide perekondadele. Alates 1871.a kuni võõrandamiseni 1919.a kuulus see koos Paatsalu (ametlikult viimase kõrvalmõis) ja Nehatu mõisatega Vatla ja Pootsi mõisnikele von Maydellidele ning oli kasutusel suve- ja nn vanatüdrukutemõisana. Võõrandamise ja natsionaliseerimise järel on kompleksil olnud erinevaid rentnike ja omanikke, sealhulgas aastakümneid Tallinna Oktoobri Rajooni Laste ja Noorte Spordikool, hilisem Tallinna Kristiine Spordikool, kes kasutas mõisakompleksi suviste laste- ja spordilaagrite kohana, kus oma sportliku vormi ja vaimu on lihvinud paljud eilsed- ja tänased korvpallitähed. 2014.a-st kuulub kompleks OÜ-le Illuste Mõis, kes jätkab seal laste- ja spordilaagrite korraldamist.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele. Mõisa peahoone asub pargialal (reg-nr 16873). Peahoone kõrvale jäävad tall-tõllakuuri varemed (reg-nr 16874).