Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Maal "Püha õhtusöömaaeg", 18.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 16944
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Mälestise vana number 1034
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.05.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964. a., alates 1973. a. vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1034.

Sisestatud: 28.05.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 18.saj.
Mõõtmed: 203 x 193 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altarimaal on maalitud õlivärvidega puidule ja kujutab “Püha õhtusöömaaega”. Valminud on maal tõenäoliselt altariga samal ajal - viimane seati üles 1730. aastal, kuid sigantuuri pole ja maali autor on teadmata. Maali saatus on olnud heitlik. 1855 paigutati maali ette uus altarimaal - C. Waltheri “Kristus ristil”. Kuni 1858. aastani paiknes maal altaril, seejärel paigutati ta ümber kiriku kooriruumi põhjaseinale ja sealt 1930. aastail reservi. 1957. aastal paigutati Ilmar Ojalo poolt restaureeritud maal tagasi altarile.
Maal kujutab “Püha õhtusöömaaega”. See temaatika oli eriti levinud 17. sajandil. Maalil kujutatakse Jeesust koos kaheteistkümne jüngriga ümber laua. Sündmuse kirjeldus lähtub Uue Testamendist Johannese evangeeliumi kirjakohtast Jh 13, 25 jj. Johannes kirjeldab, erinevalt teistest evangelistidest, kuidas Jeesus pesi enne söömaaja algust jüngrite jalgu. Maali eespoolses paremas osas ongi kujutatud jalapesukauss koos veekannuga. Parajasti on aset leidnud hetk, mil jünger, keda Jeesus armastas (Johannes) on nõjatunud Jeesuse rinnale ja küsib: ”Issand, ütle, kes on äraandja?”. Teisel pool lauda istub Jeesuse vastas mees, kelles võib oletada Juudast. Jüngri olek on mõtlik ja äraolev, käes hoiab ta väikest kotti, mida võib pidada hõbedakukruks. Maal on oma põhiolemuselt žanrimaalilik.
Kirjandus:
- Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere, 1981, lk. 38-39.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 28.05.2008.