Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Piiskopi hauaplaat, 16.saj. (paas)
Mälestise registri number 16945
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Mälestise vana number 1049
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.05.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauaplaat.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla on hauaplaat võetud seoses ajaloolise väärtusega.

Sisestatud: 28.05.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964. a., alates 1973. a., vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1049.

Sisestatud: 28.05.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 16.saj.
Mõõtmed: 222 x 157 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hauaplaat on tahutud paekivist, pärinedes 16. sajandi keskpaigast. Plaadil on kujutatud piiskopiornaadis ja mitraga vaimulikku, karjasekepp käes. Hauakivi kuulub ühele Tallinna viimastest katoliku piiskopidest Arnoldus II Annebatile, kes oma viimastel eluaastatel elas kas Tallinna piiskopile kuuluvas Porkuni mõisas või Rakvere Püha Mihkli kloostris. Ta suri 19. jaanuaril 1551. a. ja maeti kloostri kirikusse. Tema hauakivi leiti 19. sajandil juhuslikult kloostri varemetest ja paigutati praegusele kohale.

Hauakivi kujundus järgib kompositsiooniliselt vanu traditsioone, uudses vormikeeles kõneleb aga piiskopifiguuri piirav dekoratiivne raamistus. On tõenäoline, et hauakivi raius Tallinna meister, sest selle ornamentika meenutab Tallinna kunstiringis 165. sajandil valminud kiviplastika teoseid.
Kujutis on piiratud ristkülikuna paigutatud gooti minuskelkirjas tekstist, mille Jaan Varik on dešifreerinud. Tekstist on loetavad järgmised: osad
“ANO SALUTIS – 1551 : 19 JANUARII : OBIT : REVERENDUS – IN : CHRO : PR : AC DN ARN - .NEBAT : EPUS : RAVALIENS ECLIE”.
Tõlge ladina keelest: “Õndsuse aastal 1551, 19. Jaanuaril suri auväärne isa ja isand Kristuses, Tallinna kiriku piiskop Arnoldus Annebat”.
Hauakivi nurkadel paiknenud sõõridest, kus asusid evangelistide sümbolid, on säilinud ainult Johannese oma – kotkaga. Põhiosa hauakivist on täidetud piiskopi elusuuruses figuuriga – ta kannab ametirüüd ning mitrat ja hoiab käes karjasesaua. Figuur on ümbritsetud dekoratiivsest raamistusest, mis koosneb kahele poole paigutatud keerdsambast ja figuuri pea kohal asetsevast kahe liiliaga paelornamendist. Piiskopi jalgade juurde on paigutatud kaks vapikilpi – parema jala juures Tallinna piiskopi vapp kahe ristiga, teisel pool – Annebati perekonna vapp hanega.
Asukoht: kooriruumis altarivõre ees.
Kirjandus:
- Jaan Varik. Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere, 1981, lk. 30-31.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 28.05.2008.